Kahvatu gaasikera võib haarata universumi vanima tähe tiitli ({{commentsTotal}})

Linnutee vanimat teadaolevat tähte palja silmaga ei näe.
Linnutee vanimat teadaolevat tähte palja silmaga ei näe. Autor/allikas: ESO/Beletsky/DSS1 + DSS2 + 2MASS

Maast ligikaudu 1590 valgusaasta kaugusel asuva tillukese tähe vanus küündib 13,53 miljardi aastani, muutes selle üheks kõige iidsemaks täheks, mis inimkonnale teada. Analüüsi kohaselt pidi see tekkima vaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Tähtede suurus on seotud tihedalt sellega, palju leidub nendes heeliumist raskemaid keemilisi elemente. Mida suurem on nende tekkeaineks olnud gaasi metallilisus, seda kiiremini saab see jahtuda ja rohkem tiheneda. Tähe süütamiseks sobilike tingimusteni jõudmiseks piisab seeläbi väiksemast gaasikogusest. Nõnda muutusid väiksemad tähed raskemaid elemente tekitavate suuremate tähtede plahvatamise järel universumis üha tavalisemaks.

Siinkohal tulebki välja 2MASS J18082002–5104378 B erilisus. Tähe mass moodustab Päikese omast vaid 14 protsenti. Samas leidub selles raskemaid elemente kokku vaid umbes sama palju kui planeedis Merkuur. Viimase põhjal peaks olema tegu II põlvkonnaga tähega, suuruse alusel oleks pidanud tekkima see aga märgatavalt hiljem. Teisisõnu muudab avastus astronoomide arusaamu sellest, millised universumi esimesed tähed välja nägid

Eelnevalt oma erakordselt väikese metallilisusega silma paistnud Caffau täht on Päikesest vaid veidi väiksem. Nii suurte tähtede eluiga ulatub keskmiselt vaid kümne miljardi aastani. J1808-5104 võiks vähemalt teoreetiliselt särada seevastu veel triljoneid aastaid ja näeb välja pea täpselt samasugune kui 13 miljardi aasta eest.

Samuti muudab tähe kummaliseks selle asukoht. J1808-5104 asub Linnutee ketta õhemas piirkonnas, kus paikneb koos teiste nooremate tähtedega ka Päike. Sedavõrd vana tähe olemasolu viitab, et Päikese lähiümbrus on koos teiste Linnutee spiraalstruktuuridega arvatust kolme miljardi aasta võrra vanem.

Töörühma juhtinud Kevin Schlaufman Johns Hopkinsi Ülikoolist märkis tähte kirjeldavas pressiteates, et sarnaseid tähti leidub kümne miljoni kohta tõenäoliselt vaid üks.

J1808-5104 oli sedavõrd kahvatu, et oleks jäänud astronoomidele peaaegu kahe silma vahele. Schlaufman märkas kolleegidega märkas teise töörühma kogutud andmeid uurides ebatavaliselt palju võbelevat eredat tähte. See viitas suure massiga keha, näiteks musta augu lähedusele. Järgnenud aasta jooksul Schlaufmani tehtud vaatlused näitasid aga, et teine töörühm eksis oma arvutustes. Uue massihinnangu põhjal oli tegu tähe mõõtu objektiga.

Schlaufman rõhutas kolleegidega, et enne nende järelduste argiteadmiseks võtmist peavad nende paikapidavust kontrollima teisedki sõltumatud töörühmad. Tähte kirjeldav uurimus ilmub aga ajakirjas Astrophysical Journal.

Leitud tähes leidub raskemaid elemente umbes sama palju metalle kui Merkuuris. Autor: Kevin Schlaufman/JHU

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: