Universumi vanim täht asub Linnuteel
Linnutee galaktikas leidub täht, millel vanust 13,6 miljardit aastat vanune. Vanake tekkis vaid paarsada miljonit aastat pärast Suurt Pauku, näitasid Austraalia riikliku ülikooli astronoomid.
Kõige esimesed tähed said alguse pärast Suurt Pauku tekkinud vesinikust ja heeliumist. Esimene tähepõlvkond oli üsna lühiealine ja plahvatas peatselt supernoovadena. Nii tekkisid raskemad keemilised elemendid. Supernoovaplahvatused tootsidki kõige rohkem rauda.
Rauasisalduse abil oskavad astronoomid üsna täpselt hinnata tähe vanust. Vanemates tähtedes on rauda vähem, nooremates aga üha rohkem.
Austraalia Siding Springi observatooriumis asuv teleskoop SkyMapper on pikka aega otsinud väga vanu tähti, mille valgusspektris poleks rauale iseloomulikke jooni.
Üheks selliseks on Maast umbes 6000 valgusaasta kaugusel asuv SMSS J031300.36-670839.3. Tähe valguse täpsem uurimine näitas, et taevakeha sisaldab rauda ligi kümme miljonit korda vähem kui Päike ja on ligi 13,6 miljardi aasta vanune. Senine vanuserekord kuulus tähele HD 140283, mida alguses hinnati universumiga peaaegu üheealiseks, hilisemad hinnangud muutsid seda siiski pisut nooremaks.
Uurimisrühma juhi Stefan Kelleri sõnul on vastleitud täht nii vana, et selle spektris on rauale iseloomulikud jooned vaevu märgatavad. Täht kuulub universumi niinimetatud teise tähepõlvkonda, mis sai alguse esimeste tähtede supernoovadena plahvatamise järel.
Uurija kinnitusel polnud ürgsed supernoovaplahvatused ilmselt nii võimsad, kui senised mudelid on ennustanud. Energiatasemed jäid madalaks ja tõenäoliselt tekkis plahvatuse käigus must auk, mis sõi kõik tekkivad rasked aatomid ära. Nii tekkisidki ülimalt rauavaesed tähed.
Varasemalt on astronoomid leidnud neli väga madala rauasisaldusega tähte. Seega võib arvata, et sarnased supernoovaplahvatused sünnitasid varases universumis palju tähti.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Piret Pappel