Tuulepargid on võtmas uue tippkiskja rolli ({{commentsTotal}})

Tuulepargid avaldavad mõju tervele toiduahelale.
Tuulepargid avaldavad mõju tervele toiduahelale. Autor/allikas: RawFilm/Unsplash

Tuulepargid ei vähenda vaid kohalike röövlindude arvukust, vaid mõjutavad kaudselt ka toiduahela teiste lülide käitumist ja välimust, selgub uuest uuringust.

"Ära saa minust valesti aru. Ma eelistan fossiilkütuste põletamisele taastuvenergeetikat iga kell. India ilma selleta Pariisi kliimaleppes antud lubadusi ei täida. Peaksime aga hoolikamalt järele mõtlema, kuhu me tuuleparke rajame. Liigirikkuse säilitamine ja planeedi tuleviku eest hoolitsemine pole teineteist välistavad eesmärgid," sõnas uurimuse juhtivautor Maria Thaker, India teadusinstituudi ökoloogiadotsent ERR Novaatorile antud intervjuus.

Thaker keskendus kolleegidega analüüsis India Lääne-Ghati mäestikule. Piirkonnas elab vähe inimesi, misläbi oli sealne loodus viimase ajani võrdlemisi puutumatu. Samas sobib see hästi ka tuuleparkide rajamiseks. Selle tulemusel on vähenenud tuulikute lähedal röövlindude arvukus neli korda. Ökoloog leidis kolleegidega, et kohalikud sisalikud muutusid selle mõjul oluliselt julgemaks. Näiteks lasksid nad endale inimesi keskmiselt viis korda lähemale.

"Nende stressitase on kiskjate kadumise tõttu langenud. Kõlab hästi, aga paraku on see vaid üks tahk. Kuna linnud söövad ära vähem sisalikke, on kasvanud nende omavaheline konkurents," selgitas Thaker. Sisalikud olid kõhnemad ja isasisalike soomuste eredus tuulikutest puutumata jäänud piirkondades elavatest suguvendadest väiksem. Eelnevates uuringutes on seostatud seda langenud kohasusega ehk kehvema võimega levitada oma geene.

Ökoloog oletas kolleegidega, et sisalikega toimuv mõjutab omakorda ka toiduahela järgmist astet – putukaid ja väikeolendeid, kellest sisalikud toituvad. Kuidas täpselt, seda peavad näitama täiendavad uuringud. Samuti hoiatas ta Indias nähtud tulemuste põhjal laiaulatuslike järelduste tegemise eest.

See kehtib ka Eesti kohta. "Avameretuuleparkide kohta on teada veelgi vähem. Kõlab kalgilt, aga kuskile tuleb neid rajada, et teadlased saaksid seejärel jälgida ning öelda, kuidas ja milline mõju on avameretuuleparkidel ümbritsevale loodusele," viitas Thaker. Küll aga tuleks vältida juba senise teadusliku uurimistöö alusel nende lindude rändekoridorisse rajamist.

"Hea variant oleks paigutada tuulikud ja päikesepaneelid sinna, kus on inimmõju juba niigi suur, näiteks majade katustele. Ent ma tunnistan, et alati pole see võimalik," nentis ökoloog ning viitas vajadusele parandada taastuvenergeetika edendajate ja ökoloogide vahelist koostööd.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: