Arvatakse, et selgroogsete loomade esimene suurem jagunemine leidis aset umbes 480 miljonit aastat tagasi, kui üksteisest eristusid lõuatute kalade, kõhrkalade ja luukalade eellased. Luukaladest võrsusid hiljem aga juba kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, sealhulgas meie teiega.

Suur küsimus on aga seni olnud, mis laadi paigas selgroogsete algne suurjagunemine sündis. Välja on käidud mitmesuguseid võimalusi, alates avaookeanist kuni maismaaveekogudeni. Kuid et fossiilset materjali selle ajastu kohta on vähe, on küsimus seni jäänud lahtiseks.

Nüüd aga on Lauren Sallan Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Ülikoolist ja ta kolleegid võtnud olemasoleva fossiiliandmestiku siiski kokku ja analüüsinud seda matemaatiliselt ning jõudnud järeldusele, et väga tõenäoliselt on selgroogsete kõige ürgsemad suurjaotused välja kujunenud madalates rannikumeredes, ja tõenäoliselt vägagi kitsas rannalähedases vööndis, kust mõõna ajal meri taandus. Sealt levisid uued liigid nii süvamerre kui ka magevette.

Oma uurimistulemustest kirjutavad Sallan ja kaasautorid ajakirjas Science.