Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Elevanthai pakub võtit kõhrkalade evolutsiooni mõistmiseks

Elevanthai
Elevanthai Autor/allikas: B. Venkatesh/Nature

Elevanthai geenipagas on sadade miljonite aastate jooksul muutunud üliaeglases tempos. Liigi genoomi täielik järjestamine pakub nüüd võimalust uurida uues valguses luude moodustumist ja immuunsüsteemi arengut.

 

Eristuvate lõugadega selgroogsete ookeanidesse ilmumisega kaasnes terve rida innovatsioone. Neist üks märkimisväärsemaid on tänapäeval elavate lõugsuusete jagunemine luu- ja kõhrkaladeks. Kuigi ainult kõhrkude kasutavad tugistruktuurina täna vaid suhteliselt vähesed selgroogsed, oli see 400 miljonit aastat tagasi pigem normiks.

Seega lootsid teadlased, et tänapäeval elavate kõhrkalade, näiteks haide ja raide, genoomi järjestamine pakub uut teavet luude evolutsioonilise päritolu kohta. Tänaseks on küll tuvastatud geenid, mis nende moodustumist ja kasvu juhivad, kuid jäi ebaselgeks, kas kõhrkaladel polnud vajalikke geene juba esimesel juhul või soosis keskkond nende kaotamist.

Esimeseks kõhrkalaks, kelle genoom täielikult järjestati, osutus elevanthai (Callorhinchus milii). Nimele vastavalt võib liigi esindajate koonu otsast leida lontja moodustise. Valik langetati kala kasuks peamiselt selle genoomi suuruse tõttu. Elevanthaide genoomis on umbes neli korda vähem nukleotiidipaare kui inimeste omas. Samuti näis see olevat miljonite aastate vältel kalade väliskuju põhjal suhteliselt muutumatuna püsinud.

Järjestatud genoomi kõrvutamine sebrakala omaga näitas, et elevanthaidel on olemas enamik luude arenguga seostatavaid geene. Samas puuduvad sellel siiski teatud tüüpi geenid, mis võimaldavad kõhre luuliseks muuta. Vajaliku geeniperekonna tekkeni viis omakorda ühest iidsemast geenist lisakoopiate tegemine.

Sebrakaladel vastavate geenide rivist välja löömine pärssis kaladel tugevalt ka luude moodustumist. Nähtuse edasine analüüsimine võib pakkuda vihjeid mitmete luuhaiguste, näiteks osteporoosi, raviks.

Üllatuslikult selgus lisaks, et elevanthaide immuunsüsteem erineb oluliselt teiste selgroogsete omast. Liigil on olemas küll viirustega nakatunud keharakke hävitavad tapjarakud, kuid sellel puuduvad üldist immuunsüsteemi vastust reguleerivad T-abirakud. Viimane viitab kõhrkalade adaptiivse immuunsüsteemi ürgsele olemusele.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: