Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kuidas selgroogsed endale näo said

Romundina kolju.
Romundina kolju. Autor/allikas: Philippe Loubry, CNRS-MNHN

Prantsuse ja Rootsi teadlased on uurinud sadade miljonite aastate vanuseid loomafossiile ja saanud uut selgust selle kohta, kuidas on kujunenud suuremale osale selgroogsetest loomadest iseloomulik näoehitus.

 

Nii nagu inimesel on silmad, nina ja suu, nõnda on need kõik enam-vähem samamoodi ja enam-vähem samas paigutuses olemas peaaegu kõigil selgroogsetel juba kaladest alates, roomajatega jätkates ja imetajateni välja jõudes. Sest tõesti, kuigi meie inimlikust vaatepunktist esineb selgroogsete seas ka suurt mitmekesisust, siiski on näiteks putukatega võrreldes selgroogsete ühisosa ilmne.

Niinimetatud lõuatutel kaladel, nagu silmud ja pihklased, kaldub näokuju küll selgroogsete standardist mõnevõrra kõrvale. Juba lõuatute nimigi viitab, et neil puudub selline tähtis näoosa nagu lõug. Ent peale selle on lõuatutel ka ainult üks ninasõõre, mitte kaks. Ja see ainus sõõre asub palju kõrgemal, kui enamasti harjunud oleme – peaaegu otse silmade vahel.

Teadlased eesotsas Vincent Dubret ja Per Ahlbergiga, mõlemad Uppsala ülikoolist, uurisid nüüd tervet rida ürgseid fossiile, nende seas kesksena 410 miljoni aasta eest elanud rüükala Romundina koljut, valgustades seda Prantsusmaal Grenoble'is asuvas sünkrotonis tekitatud röntgenkiirtega läbi.

Romunidinal on lõug juba olemas, aga paljuski on ta ikka veel lõuatute ja n-ö lõualiste vahevorm. Sõõrmeid on tal küll juba kaks, aga need asuvad ikka peaaegu sama kõrgel silmade vahel kui lõuatutel. Teadlased avastasid nüüd näiteks, et ka aju esiosa oli tal kujult veel samasugune kui lõuatutel.

Ent kuigi Romundina näo üldilme oli paljuski jäänud veel lõuatute moodi, toimus tema näokudede embrüonaalne areng arvatavasti juba sama mustri järgi kui suuremal osal teistel selgroogsetel. Sedagi suutsid teadlased koljuehitusest välja lugeda.

Nüüd teame siis jälle natuke paremini, miks meil hommikul peeglist just selline nägu vastu vaatab. Lähemalt on see kirjas ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: