Kunnar Kukk kirjutab oma blogis, et tahtis aru saada, millise omakanalite, näiteks sotsiaalmeedia lehtede ja gruppide, meediavõimekuse, on erakonnad loonud. Ta kasutab selleks mõistet kogukonnaloome, mis tähistab suunatud tegevusi, mille eesmärk on koondada ühiste huvidega inimesi. Enamasti on kogukonnaloome defineeritud piirkonnaga, kuid see ei pruugi nii alati olla.

Andmestik hõlmab eesti erakondi ja riigikogu poliitikuid. Välja on jäänud venekeelsele kogukonnale mõeldud kanalid ja meedia.

Mis selgus?

Erakondade esindatus Facebookis piirkonniti. Autor: Kunnar Kukk

Kogukonnaloome järgi on näha, kuidas EKRE ja Reformierakond on teinud tugevalt tööd, Keskerakonnal on Edgar Savisaare ajast jäänud kõige laiem meediaspekter, teised erakonnad on maha jäänud ning on ka näha, et Vabaerakond ei ole suutnud oma organisatsiooni käima saada, vähemasti virtuaalseid kogukondi ei teki.

Omakanalite jaotusest on näha, et erakonnad on ehitanud üles virtuaalsed kogukonnad, kuhu peegelduvad uudissaitidelt ja muudest kanalitest viidatud materjal ning arutelud. Samuti on erakondadel poliitikute profiilid (Facebookis, Twitteris, Instagramis). Ehkki ajalehti on arvuliselt vähem, siis nende leviulatus on katvuselt võrreldav kogukondadega. Erakondlik ajaleht on siiski ühesuunaline propagandavahend ning kriitilist arutelu ei võimalda.

Mis mingit erakonda iseloomustab?

Vabaerakonnal eksisteerib erakondlik uudissait ning riigikogu liikmetel on vähe Facebooki profiile ning persoonilehti.

Isamaa on loonud erakondliku uudissaidi. Riigikoguliikmetel on Facebooki profiilid ning erakond kasutab veebiraadiot ja veebitelevisiooni uudissaidil.

Keskerakonnal on mitmekülgseim ja katvaim omameediaspekter. Nad on keskendunud traditsioonilistele kanalitele: paberlehed ja televisioon ning erakond arendab ka digikanaleid. Olemas on erakondlik uudissait, üleriiklik paberleht, linnaeelarvest rahastatavad Tallinna linnaosalehed ning TTV. Erakonna liikmetel on Facebooki profiilid ning erakonnal kogukondlikud profiilid, Twitterit kasutatakse vähe, Instagrami pea üldse mitte.

Reformierakonnal on kõige mitmekülgsem digitaalmeedia spekter. Omameedia osas on traditsiooniline meedia esindatud tagasihoidlikult. Veebilehed on nii erakonnal kui ka naiskogul. Kohal ollakse meedia vahendusel nii kandidaatide Twitteris, Facebookis, kui ka Instagramis. Reformierakonnal on  oma arvamuskanal Mediumis, poliitikute persoonilehed ning Facebooki kogukonnad. Keskne uudissait puudub ning uudised on koondatud erakonna lehele.

EKRE on välja arendanud iseseisva ja laial spektril tugineva meediavõimekuse. Neil on kõige mitmekülgsem kogukonnaloome. Olemas on uudissait, Facebooki kogukonnad ja mõne riigikogulase profiilid Facebookis. Häälekamad riigikogulased on esindatud ka Twitteris. Samuti on neil ideid toetavad kogukonnad Facebookis ning palju ristviidatakse Objektiivi portaali materjale.

Sotsiaaldemokraatidel on poliitikute profiilid Facebookis ja Twitteris ning ajaleht ja uudiskiri. Tervikuna on sotsiaaldemokraadid üsna tagasihoidliku omameediaga.

Laias laastus avaneb Kunnar Kuke analüüsi järgi Facebookist pilt, mille järgi saab erakondade virtuaalsed kogukonnad  jagada kolmeks:

• Geograafilised: valimispiirkonna või kodukoha lähedased kogukonnad;
• Konkreetset poliitikut järgivad kogukonnad;
• Huvikogukonnad: kindla erakondliku seosega huvikogukonnad.

Geograafiliste virtuaalsete kogukondade puhul on keerulisem (kuid mitte võimatu) kindlaks teha, kas kogukonna Facebookis on algatanud erakonna peakontor või on tegu lihtliikme algatatud kogukonnaga kodukohas. Ilmselt ei ole erakonna peakontor algatanud kogukonda Uulu külas või Vändras, kuid tõenäolisem on, et kogukonnad, mille katvus on riigikogu valimisringkond või maakond, on algatatud tsentraalselt.

Andmete põhjal tundub, et üks indikaator, mille järgi võiks kogukondade loome tõhusust vaadata, on see kui kodu lähedale on erakonnad suutnud aktiivsed kogukonnad luua. Kui palju on vallatasemel kogukondi, kui palju konkreetse vallakeskuses/linnas/linnaosades.

Teine indikaator on see, kui suure geograafilise haardega virtuaalseid kogukondi luuakse.

Kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukondade tekitaja geograafiliselt (külast välisriikide, Soome ja Rootsini) on EKRE. Samas on aga Reformierakonnal arvuliselt rohkem kogukondi ning suurim esindatus valla tasandi kogukondade hulgas.

Kõige kehvema kogukondade hulgaga on Vabaerakond, kes on jäänud kogukondade ehitamisel maakonnaüleste kogukondade tasemele enamasti, esimeste vahele jäävad sotsiaaldemokraadid ja Isamaa.  

Kõige huvitavam piirkond erakondade jaoks on Harjumaa, kõige ebahuvitavam Jõgevamaa ja Hiiumaa.

Üllatav on aga see, et Ida-Virumaal ning Pärnumaal on erakondadel rohkem kogukondi kui Tartumaal. Geograafiliselt kõige "suuremad augud" on Isamaal, kus Kunnar Kukk ei suutnud tuvastada ühtki kogukonda seitsmes maakonnas (sotsidel kuues maakonnas). Samas kui Vabaerakonnal oli "auke" vähem, kuid kogukonnad ka see-eest multimaakondlikud ehk üks kogukond katab mitut maakonda. Samas tekib taolise taktika puhul küsimus, mis seos on ühises Järva- ja Viljandimaa kogukonnas inimestel ühiselt asju arutada peale Vabaerakonna huvi mõlemast maakonnast hääli riigikogu valimisteks saada?

Kõige ühtlasemalt on Eesti ära katnud Reformierakond, kellel leidub igas maakonnas vähemalt üks kogukond.

EKRE on aktiivne Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning Keskerakonna aktiivsus Ida-Virumaal. Reformierakonna puhul on aktiivsus kogukondade loomel näha Tartumaal ning samuti Ida-Virumaal.

Huvitav oleks hiljem võrrelda andmeid häältesaagiga vastavates maakondades. Nagu eelpool mainitud, siis kõiki erakondi huvitab Harjumaa ülekaalukalt enam kui 4x kogukondade arvuga järgmist – ei tahaks uskuda, et poliitiliselt on tegemist kõige aktiivsema kohaga.

EKRE-l leidub kogukondi, mis tegelevad kaupade ostu-müügiga, samuti fännikogukondi ("EKRE võimule!") ning anime-kogukond, mida saab liigitada huvikogukonnaks.

Järgnevalt toob Kunnar Kukk välja taktikaid, mida erakonnad on maa hõivamise puhul on üritanud teha.

Vabaerakond – katab Facebookis gruppe riigiüleselt, valimisringkondade ja maakondade kaupa ning kodule lähemale ei tungi. Reformierakonnast ja EKREst 3x vähem kogukondi.

Sotsiaaldemokraadid – on fookuse pannud linnadele ning arvuliselt suurusjärgus Isamaaga samapalju kogukondi. Katmata maakondi on üle kolmandiku.

Isamaa – on keskendunud valdadele ning katvuselt on suurimad augud sees (7 maakonda on puudu).

EKRE – kõige laiema haldusjaotusliku spektriga kogukonnad ning liikunud ainsana ka Soome ja Rootsi. Valdades ja linnades rohkelt kogukondi.
Reformierakond –  kõige suurema kogukondade arvuga, fokusseerinud valdadele ja linnadele.

Poliitikute kogukondade osas on kõige viljakam Reformierakond, kellel on enam profiile Facebookis ja muudes kanalites, kui teistel erakondadel. Kõige tagasihoidlikum on Vabaerakond.