Tallinna muinsuskaitse arheoloog Ragnar Nurga sõnul on tegu ilmselt Suure Rannavärava varasemasse ehitusetappi kuuluvate müüridega, mis ehitati 15. sajandi keskpaigas ehk enam kui 50 aastat enne Paksu Margareeta suurtükitorni.

Linnamüüri algsel kujul valmimise järel hakati Tallinnas ehitama eeskaitsesüsteemi, et vaenlane sellele nii lihtsalt ligi ei pääseks. Linnamüüri joonel asuvate väravatornide ette ehitati täienevad eesväravad. On arvatud, et Paksu Margareeta kohal asus üks kahest väiksemast tornist, mis moodustasid Viru väravaid meenutava eesvärava. Säilinud on ka läänepoolne torn teisel pool rannaväravat.

Nurk lisas, et erakordselt hästi säilinud müür jäi 16. sajandi alguses Paksu Margareeta vundamendi alla ja kulges teisest, praeguseks hävinud tornist sadama suunas. Tõenäoliselt pöördus see ilmselt üsna pea piki looduslikku nõlva Väikese Rannavärava suunas. Arheoloogi sõnul ei kinnita väljakaevamised, et selle varasema kahe torniga eesvärava ees oleks olnud vallikraav, nagu siiani on usutud. Kõrgelt säilinud on hoopis looduslik liivakivi.

Praegune tervikpilt Tallinna linnamüürist pärineb Rein Zobelilt 1980. aastast. Suured renoveerimisprojektid lisavad aga Nurga sõnul uusi infokilde, mis kas kinnitavad või mitte seniseid hüpoteese. Arheoloog avaldas lootust, et edaspidi õnnestub kokku panna uus analüüs, mis arvestab ka vahepeal juurde tulnud infot.

Meremuuseum konserveerib leitud müüriosa ning see saab külastajatele nähtav olema . Suure Rannavärava kompleksi ajalugu kavandati tutvustada igal merendusele pühendatud ekspositsioonikorrusel, kuid nüüd saab lugu müürikatkega alguse juba keldrikorruse garderoobialal. Muuseum-külastuskeskus plaanitakse avada 2019. aasta novembris.