Töö autorite, Ethan Bernsteini ja Stephen Turbani sõnul on tegu teadaolevalt esimese uurimusega, kus mõõdeti töötajate omavahelise suhtluse hulka otseselt. Lisaks saadetud e-kirjadele ja kiirsuhtlusrakenduse sõnumitele registreeriti sensoritega, millal suhtlesid töötajad üksteisega vahetult. Andmeid koguti kaks kuud enne ja pärast ümberkorraldusi. Mõlemas ettevõttes langes vahetu suhtluse hulk 70 protsenti. E-kirjad ja välksõnumid suutsid seda küll osaliselt kompenseerida, kuid mitte täielikult. E-kirjade arv kasvas sõltuvalt inimesest 20–50 protsenti.

Teisisõnu, paranenud koostöö ja nähtava suhtluse kasvu asemel võis näha hoopis selle vähenemist. Bernstein ja Turban viitab selle selgitamisel eelnevatele uuringutele. Inimesed soovivad võimalusel privaatsust ja privaatsustunne kasvatab tööviljakust. Avatud kontoris võivad otsida töötajad seetõttu privaatsuse vähemalt osaliseks säilitamiseks uusi võimalusi. Muu hulgas võib see tähendada kõigile nähtava vestluse pidamise asemel e-kirja või Skype'i sõnumi saatmist.

Üks ettevõtest jagas teadlastega ka töötajate produktiivsust puudutavaid andmeid. Ettevõtte enda koostatud hindamisreeglite alusel hakkas see pärast avatud kontori kasutuselevõttu vähenema. Osaliselt võib selle Bernsteini ja Turbani sõnul jagatava meedia rikkusele. E-kirjaga pole võimalik anda edasi kõike, mida saab teha vahetu suhtlusega. Sellegipoolest pidas paar nähtud muutusi üllatavaks.

Produktiivsuse langusel võib olla lisaks vahetu suhtluse vähenemisele ka teisi põhjuseid. Näiteks jälgisid psühholoogid 1997. aastal suure Kanada naftaettevõtte kontoris toimuvaid ümberkorraldusi. Veel pool aastat hiljem pidasid töötajad uut keskkonda häirivaks ja stressi tekitavaks. Meeskonnavaimu kasvu asemel tundusid kolleegid kaugemate, rahulolematute ja tigedamatena. 2010. aastal ilmunud 38 000 töötajat hõlmanud uuringus vähendasid avatud kontorid eeskätt juhtivamatel ametikohtadel töötavate inimeste produktiivsust.

Nagu selgus 2005. avaldatud tööst, võis töötajatele täiendava löögi anda võimetus kontrollida neid ümbritsevat keskkonda. See haarab muu hulgas töökoha valgustatust ja õhutemperatuuri. Veelgi teravam oli probleem juhul, kui sama töökohta ja lauda kasutasid mitu töötajat.

2011. aastal Taanis korraldatud küsitluse kohaselt võib hakata avatud kontor tervisele ka otsesemalt. Kokku 2400 inimest haaranud uuringus leiti, et kabineti ühe inimesega jagamisel suurenes haiguspäevade arvu poole võrra. Avatud kontoris töötavad inimeste hulgas oli haiguspäevade arv 62 protsenti suurem, kui kabinetis üksinda töötavatel inimestel.

Viimaks mõjutab tööviljakust ka müra. Cornelli ülikooli teadlaste uuringu kohaselt kasvatas kontoritöötajate veres leiduva adrenaliini hulka juba kolm tundi avatud kontorile iseloomuliku müra. Muu hulgas valmistab hormoon organismi ette põgenemiseks. Sama uuringu raames leiti, et töötajad muutsid avatud kontoris harvem oma tooli- ja laua kõrgust. Laborikatsetes on leitud müra ja vaimse soorituse vahel otsene seos.

Kuigi keemiliste ühendite kindlal temperatuuril ja rõhul kokku pannes on võimalik soovitud aineid saada, näib inimestega sarnase efekti saavutamisel mängivat rolli rohkem tegureid, järeldavad Bernstein ja Turban.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.