Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ted_lee/Creative Commons

Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

''Avatud büroodel on selgelt omad eelised, sh töötajate omavahelise koostöö parandamine. Ent peame samas meeles pidama, et isegi produktiivsed tööalased vestlused langetavad teiste kuulmisulatuses olevate töötajate sooritust,'' nentis Takahiro Tamesue Jaapanis asuvast Yamaguchi ülikoolist. Professori ja tema kaaslaste katsed näitasid, et mida tähendusrikkamad on inimesi ümbritsevad helid, seda häirivamalt need vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamisel mõjuvad. Samuti oli see tugevalt seotult nende sooritusvõimega.

Tähenduseta ja tähendusrikaste helide mõju uurimiseks lasi töörühm osalistel muu hulgas arvuti taga kokku lugeda, mitu korda välkusid sellel haruldased stiimulid – näiteks punased ruudukesed – või kuulsid nad ühe tooniga piiksude sisse peidetud kõrgema tooniga helisid. Samal ajal pidid uurimisalused hindama, kui tüütu kuuldav müra või inimkõne neile tundus. Objektiivsema pildi saamiseks jälgiti lisaks nende aju elektrilist aktiivsust.

Täpsemalt huvitas teadlasi selle kaks komponenti. Vastavalt 100 ja 300 millisekundit pärast ootamatu heli või pildi esitamist nähtav muutused. ''Neist esimene seostub neuronivõrgustikega, mis tegelevad meelte kaudu saabuva teabe otsese töötlemisega. Teist aga seostatakse aju kindlusega selle suhtes, et ootuspärane sündmus on tõepoolest juhtunud. See omakorda on seotud töömälu ja tähelepanuga,'' selgitas Tamesue. Eriti inimkõne kuulmisel võis näha mõlema osisega seonduvate muutuste määra vähenemist.

''Katsetest saab seega järeldada, et inimeste töömälu ja valikulist tähelepanu räsivad kõige enam just tähendust kandvad helid. Uurimisalused ise tundsid ülesandeid lahendades, et samal ajal inimkõne kuulmine ajas ka neid kõige enam närvi,'' lisas professor. Teisisõnu võiksid töökollektiivi liikmed üksteisega rohkem arvestada ja mõelda enne vestluse alustamist hetke, kas ja kui paljusid osapooli see veel peale nende enda ning vestluspartneri mõjutab.

Tamesue nentis, et avatud kontorite algset ideed arvestades pole võimalik tähendust kandvatest helidest neis kunagi päriselt lahti saada. ''Küll aga võiks füüsiliste barjääride maha lõhkumisel mõelda, kuidas neid summutada või nende levikut piirata ja luua sellega meeldivam helifoon. Muidu võib avatud kontoriga inimeste tööviljakus hoopis langeda,'' mõtiskles professor.

Tamesue töörühma poolt Ameerika ja Jaapani Akustika Seltsi kohtumisel esitletud tulemused ilmusid ajakirjas The Journal of the Acoustical Society of America.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: