Astronautide soojuslik mõju tuli aga täiel määral ilmsiks alles hiljuti, kui Seiichi Nagihara Texase Tehnikaülikoolist ja ta kolleegid uurisid seni uurimata jäänud andmeid.

1970. aastate algul, mil NASA Kuu-lende korraldas, seadsid astronaudid muu hulgas üles katseseadmed, mis hakkasid mõõtma Kuu pinna soojusjuhtivust.

Seni on analüüsitud ainult aastatel 1971–74 tehtud soojusmõõtmiste tulemusi. Nagihara ja ta kaaslased otsisid nüüd aga arhiividest välja ka aastatest 1975–77 pärinevad mõõtmistulemused ja analüüsisid neid.

Muu hulgas selgus, et esimestel aastatel täheldatud kerge kuupinna temperatuuri tõus jätkus ka järgnevatel aastatel. Temperatuuri tõusu esines seejuures kuni meetri sügavusel.

Nagihara ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Geophysical Research, et kuupinnas soojenes tõenäoliselt astronautide eneste tegevuse tagajärjel.

Nii astronaudid Kuule toonud kuumoodul, kuuauto, millega nad seal ringi sõitsid, kui ka nad ise oma kuusaabastega keerutasid Kuu pinnast omajagu segi, nii et pinnale tuli senisest tumedamat materjali, mis hakkas ka kohe rohkem päikesekiirgust neelama. Sellest siis ka see soojenemine.

Autorid soovitavad tulevastel Kuul käijatel seda soojenemisilmingut arvesse võtta, kui nad kavatsevad seal uusi soojusnähtuste alaseid katseid teha.