Apollo proovid toetavad Kuu tekke kokkupõrketeooriat ({{commentsTotal}})

Foto: NASA

Kuu tekkimine on suur mõistatus. Levinuima teooria järgi toimus kunagi väga kauges minevikus kosmiline katastroof, milles ürgne maakera põrkas kokku teise tahkepinnalise planeedihakatisega, mida on mõnikord nimetatud Theiaks. Kokkupõrkes Theia purunes, aga selle puru kogunes Maa ümber tiireldes siiski taas kokku ja moodustas Kuu.

 

Kui seda kokkupõrget on arvutil modelleeritud, siis nende mudelite järgi võiks Kuu umbes 30 protsendi ulatuses koosneda maakera küljest lahti paisatud materjalist ja umbes 70 protsendi ulatuses Theia materjalist. Siit tekib aga üks küsimus, mis vajaks selgitamist.

Peaaegu kõiki Päikesesüsteemi planeete iseloomustab ainult neile iseloomulik nii-öelda sõrmejälg – unikaalne isotoopne koostis. Näiteks on hapniku aatomeid ühel või teisel planeedil rohkem või vähem, aga eri tüüpi hapniku aatomeid, hapniku isotoope, leidub igal planeedil just sellele iseloomulikus hulgalises vahekorras.

Tõenäoliselt oli oma iseloomulik isotoopne sõrmejälg ka Theial, aga seda jälge peaks siis saama märgata ka Kuul, kui nii suur osa Kuust tõesti Theia materjalist tekkis, nagu mudelid näitavad. Eri isotoopide suhtelised kogused on aga Maal ja Kuul ülimalt ühesugused. Justkui olekski tegemist ühest ja samast algmaterjalist tehtud taevakehadega.

Nüüd aga on Saksa teadlased uurinud endisest tundlikuma tehnikaga Apollo lendudelt kaasa toodud Kuu pinnaseproove ja avastanud, et tegelikult on hapniku kolme isotoobi vahekorrad seal maapealsetega võrreldes siiski üsna vähe, kuid täiesti tuvastataval määral teistsugused. Erinevus on vaid umbes 12 miljondikku osa.

Ent sellest piisab, et kokkupõrke hüpotees saaks vähemalt nii palju tuge, et Daniel Herwartz Göttingeni ülikoolist ja ta kolleegid võivad sellest täna ajakirjas Science kirjutada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: