Apollo astronaute kimbutavad südame-veresoonkonna haigused
Apollo kuuprogrammi vältel Kuud külastanud astronautidel on kõrgem risk surra südame-veresoonkonna haigustesse, kui Maa ja selle lähiümbrusega piirdunud pilootidel. Tulemused näivad teadlaste hinnangul viitavat täiendavatele Maalt lahkumisega seonduvatele ohtudele.
Uuring hõlmas kokku 77 astronauti, kellest avanes võimalus Maalt ja Maa-lähedaselt orbiidilt lahkuda vastavalt 42 ja 24-l. Meeste terviseandmeid uurinud töörühm eesotsas Michael Delpiga Florida osariigiülikoolist leidis, et Maad kosmilise kiirguse eest kaitsvast magnetosfäärist kaugemale lennanud astronautide suremus südame-veresoonkonna haigustesse küündis 43 protsendini. Seega kimbutasid need rühma 4—5 korda sagedamini, kui vaid Maa-lähedase orbiidi või Maa atmosfääriga piirdunud piloote. Viimaste puhul oli näitajad vastavalt 9 ja 11 protsenti.
Töörühm nendib, et võrreldes tüüpiliste epidemioloogiliste uuringutega oli valim suhteliselt väike, misläbi on kaugele ulatuvate järelduste tegemine ennatlik. Samas tegi Delp kolleegidega katseid ka hiirtega, mis viitasid samuti võimalusele, et kosmiline kiirgus ja kaaluta olek kahjustab veresooni. Nii hiirte ühekordne kiiritamine kui ka kahe nädala pikkune simuleeritud kaaluta olek vähendas veresoonte võimet vererõhu muutudes laieneda. See omakorda võib aga viia muu hulgas infarktini. Kahjustusi võis näha ka 6—7 kuud hiljem, mis vastaks inimeste puhul umbes 20 eluaastale.
Kuigi loomkatsetes nähtu aitaks selgitada Kuud ja selle lähiümbrust külastanud astronautide kõrgemat suremust, manitseb Delp kaaslastega siiski tulemuste tõlgendamisel ettevaatusele – kasutatud kiirgus polnud täpselt samasugune kui kosmiline kiirgus.
Varasemad uuringud on aga muu hulgas viidanud, et planeetidevahelisele ruumile iseloomulik keskkond ja kiirgusfoon kahjustab rakkudes pärilikkusainet, soodustab vähi teket ning kiirendada Alzheimeri tõve kulgu.
Delpi ja ta kolleegide töö ilmus aga ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa