Tallinnast on tööde tarbeks Rohuküla sadamasse toodud Veeteede Ameti kaater Kaja, aga juba alust sadamakailt merre tõstes toimunud aps, mille käigus sai kannatada aluse kohale toimetanud järelkäru, annab märku sellest, et Kaja selle kevade esimene mõõtetöö ei alga tõrgeteta.

Algselt peab 2,5 kilomeetrisel ja 60 meetri laiusel Rukki kanalil lehvik-sonariga sügavust mõõtma vaid VTA kaater, kuid sonari ettevalmistamisel ei suutnud käivituda korralikult VTA kaatri mõõtetarkvara. Probleemi proovib lahendada ka samal ajal Rukki kanali lähistel töid teostanud ja Rohuküla sadamasse saabunud Meremõõtekeskuse juhataja Peeter Ude, kuid edutult.

Pärast pooleteise-tunnist lahenduse otsimist otsustavad Veeteede Ameti ja Meremõõdukeskuse hüdrograafid, et mõõtetöid alustatakse Meremõõtekeskuse kaatriga Lenne.

Tavapärasest täpsem töö

Lenne pardal Rukki kanali Rohuküla-poolsele suudmele jõudes laseme mööda mandrile suunduva praami Tiiu, paneme paika GPS-koordinaadid ning mõõdame ära veetaseme uue mõõtühiku Amsterdami nulli järgi. Enne mõõtmist on veetase 20-sentimeetrit allpool Amsterdami nulli.

“Kui praam läbi sõitis, siis kohe praami järgi pole mõistlik mõõta, sest praam tõstis pinnase lendu ja seal tekib topelt merepõhi. See muudab mõõtmise natukene keerulisemaks ja sellega tuleb lihtsalt arvestada, kui seda kaarti koostada,” selgitab Ude. Pärast veerandtunnist seadistamist oleme valmis sonariga mõõtma kanali sügavust.

Ude sõnul proovib ta teha tavapärasest täpsemat tööd, sest avalik huvi kanali käekäigu vastu on üpris suur. Seetõttu seadistab ta sonari “lehviku” vaatevälja 100 kraadile ja mõõtmise ajal sõidame mööda sirgjoonelist kanalit kiirusega neli kuni kuus sõlme ehk seitse kuni üksteise kilomeetrit tunnis.

Nii saab Meremõõdukeskuse kaatri sonar mõõta Rukki kanali põhja kümne ruutsentimeetrise täpsusega ning saadud andmeid ei tule hiljem kaldal nii kaua puhastada. “Kogemusest eelistan reaalseid numbreid ja vähem seda käsitööd ning mõtlemist. Seega kitsas kiir, kvaliteetsed andmed ja täpsed andmed,” leiab Ude.

Rõõmusõnum TS Laevadele

Umbes tund pärast meremõõdukeskuse kaatri Lenne Rukki kanalile jõudmist alustab mõõtetöid ka tarkvara probleemid seljatanud kaater Kaja kahemeheline meeskond. Pärast paari tundi mööda Rukki kanali mõõdistamise järel sai selgeks, et kuigi üldiselt on Rukki kanali sügavus praamiliikluse jaoks soodne ehk üle viie meetri, on süvendustööd siiski äärmiselt vajalikud.

Esimese maailmasõja ajal rajatud Rukki kanali probleemide põhjuseks on pehme settematerjali kuhjumisel kanali keskele tekkinud paari meetri kõrgune vall, mis ajapikku settemassi kasvades ja laienedes hakkab aeglustama üle neljameetrise süvisega parvlaevade liiklust. “Tollel korral, kui me siin 2016. puhastasime, siis seda pehmet setet oli nii palju, et reisilaevade kiirus juba vähenes ehk ta liimis ennast merepõhja ja laeva vahele kinni,” meenutab Ude.

Vaadates sonaripilti, siis on Ude sõnul läinud settevall laiemaks. “Viis meetrit sügavust on olemas, kuid tema laius on nii öelda suurem. Traalida siin ei õnnestu kindlasti midagi. Ekskavaator, pargas ja see materjal peaks välja tulema,” tõdeb Ude.

Ka VTA hüdrograafia osakonna juhataja Peeter Välingu sõnul on Rukki kanali sügavus Kroonlinna mõõdustikus 5,1 kuni 5,2 meetrit, mis on laevaliiklust lubav. “See peaks olema TS Laevadele suurepärane uudis, sest nüüd peab vesi ikka väga palju langema, et laevad enam sõita ei saaks,” arvab Väling.

Samas leiab ka Väling, et traalimisest Rukki kanalis enam suurt kasu pole, sest laevad on suutnud pehmest settest koosneva valli kohal sõites sõukruvide tekitatud veevooluga harja pisut sügavamale ja kanali külgedele laiali suruda. “Selle traalimise idee oli viia sügavus viie meetrini aga ta on juba sügavam. Tõenäoliselt aasta jooksul see kanal vaikselt jälle täitub setetega ja seepärast on süvendamine igal juhul vajalik,” toonitab VTA hüdrograaf.

Kust setted tulevad

Samuti pole kindel, kas neljapäeval mõõdetud olukord säilib, sest varasemad sügavusmõõdistused näitavad, et pehme keskvalli settematerjal liigub piki kanalit. “Ühel nädalal oli settemass kanali lääneservas, nädal hiljem idaservas, vahepeal kuskil keskel,” kirjeldab settemasside liikumist Väling.

Seejuures näitavad sügavusuuringud, et settematerjali on alates 2014. aasta süvendamist hakanud ladestuma nii kanali sügavamatesse kui madalamatesse osadesse. Seetõttu leiavad VTA spetsialistid, et setete toomises kanalisse ei saa süüdistada ainult laevaliiklust.

Rukki kanali ümbruskonnas on palju liivamaterjali, mis tuleb Rukki rahu külje alt kaevatud sirgjoonelisse kanalisse nii kanali suudmetest kui ka külgedelt. Kuigi laevad paigutavad setteid kanalis ringi, toovad hoovused ja tuuled tõenäoliselt settematerjali palju rohkem kanalisse kui laevaliiklus. “See tähendab, et ainult laevade sõukruvid ei tõmba sügavalt setteid üles, mis kasvatavad kanali keskmist valli,” toonitab Väling.

Kuigi kanalis on tehtud varasemaid geoloogilisi uuringuid, siis settemasside liikumist pole seni uuritud. Seetõttu ei teata praegu täpselt kust ja kuidas settemassid kanalisse jõuavad. “Asjaolu, et väljastpoolt settematerjali sisse kandub, on täiesti selge, aga kuidas, kustkohast ja kui palju. Jah, see on praegu teadmata ja uurimist väärt,” arvab Väling.

Setete liikumist kaardistavad uuringud nõuavad aga väga pikaajalisi mõõtmisi. Veeteede Amet on jälginud Rukki kanali olukorda alates 1995. aastast, kuid VTA-l on vaid sügavusandmed, mille põhjal setete liikumist on raske analüüsida.

Samas möönab VTA hüdrograaf, et isegi teades suuremat pilti setete liikumisest, ei aita see tõenäoliselt Rukki kanali probleeme alalisemalt lahendada, kuna setete liikumist on pea võimatu peatada. Veeteede Ameti hinnangul on kõige optimaalsem lahendus süvendada augustis Rukki kanal 5,4 meetri sügavuseni ning protsessi iga kahe aasta järel korrata.

Kui soovida, et peaaegu Rohuküla sadamast algav settevall kaoks peaks Rukki kanali süvendama 6,5 meetrini. Veeteede Ameti hüdrograafia osakonna juhataja hinnangul oleks taoline süvendamine ebamõistlikult kallis.

“Vall on kindlasti moreenist ning moreeni sisse süvendamine on jube kallis töö. 5,4 saab ilusasti kaevata, sest see on meil ühe korra juba tehtud ja siis tuleks seda taset ainult hoida. Ehk kui hoida sellele tasemel, siis saavad siin laevad ilusasti sõita,” väidab Väling.

Rukki kanalil peab tekkima süvendamistraditsioon

Sellegipoolest näitavad enne 2014. aasta süvendamist ja neljapäeval tehtud mõõdistustööd, et sel aastal tuleb süvendustööde käigus Rukki kanalist kaevata välja suuremas mahus settematerjali ja kive, kui seda tuli teha nelja aasta eest. Praegu on valitsus süvendustöödeks eraldanud 400 000 eurot.

Kui palju sellest ära kulub, näitavad enne süvendustöid tehtavad kanali geoloogilised uuringud. “See tähendab kindlasti suuremaid kulutusi ja suure tõenäosusega mõõdistame ka sel aastal väga tihedalt Rukki kanalit, mistõttu võetakse kõige viimased mõõdistamised süvendustööde aluseks,” selgitab Väling.

Seega kanali iga paari aasta järel süvendamisest paremat lahendust pole, sest paarikümne sentimeetri settematerjali kogunemine selle aja jooksul on Rukki kanalis paratamatu. Samade probleemidega peavad Peeter Ude sõnul silmitsi seisma tegelikkuses paljud maailma sadamad, mille sissesõidu kanalitest saavad mudased veeteed.

"Viimaste andmete põhjal võib öelda, et Rukki kanali põhi on peaasjalikult liivane. Seal on natuke taimestikku ka peal," Peeter Väling, Veeteede Ameti hüdrograafia osakonna juhataja 

“Kui on tõusuvesi, siis võetakse setted kaasa ja tassitakse sadamatesse sisse. Täpselt samamoodi läheb mõõna ajal, aga seal osa asju võetakse kaasa, aga palju ei võeta. Tekivad mudased jõed, kus tugev mere põhi on kusagil all olemas. Ja tänases laevaliikluses kohalikud teavad seda ja nad lihtsalt sõidavadki laevadega muda seest läbi,” räägib Meremõõdukeskuse juhataja Peeter Ude, kes on teinud mõõtetöid alates Euroopast lõpetades Lõuna-Ameerikaga.

Laevaliiklus on olukorda kanalis parandanud

Tegelikkuses on ka Eestis veel mitmeid kanaleid, mida ohustab kinnikasvamine. Näiteks on probleemsed Peipsi järve veeteed ja ka Rukki kanaliga samal laevateel asuvas Heltermaa kanalis on probleeme sama settevalliga, mis on olemas pea kogu.

Praeguse hea olukorra Rukki kanalis on tekitanud soodsad talvised ilmaolud ja madal veetase. Nimelt on pidanud sel talvel laevad ennast läbi madala vee ja jää pressima, mille jaoks kasutatakse palju rohkem võimsust. “Tänu sellele paiskab laev taha väga võimsaid veejugasid, mis tõenäoliselt on selle kanali puhtamaks pesnud. Seega laevad ise on selle töö ära teinud suurel määral,” arvab Väling.

Kokkuvõttes pole praegu vaja karta laevaliikluse katkemist Rohuküla – Heltermaa liinil, sest VTA hinnangul peaks selleks langema veetase 80 kuni 90 sentimeetrit. Seevastu liikuv settevall on kogunud liigselt massi ning kui süvendustöid augustis ette ei võetaks, siis hakkaks keskvall häirima veeteel toimuvat reisijate ja kaubavedu.

Arvestades, et augustikuised süvendustööd on mahukamad kui 2014. aastal tehtud, siis võivad hilissuvised kaevamised Rukki kanalis põhjustada ümberkorraldusi Hiiumaa ja mandri vahelises laevaliikluses. “Ma võin spekuleerida, et kanalist läbi ei pääse, kui seal süvendamine toimub. Sel juhul on eeldatavalt kõige tõenäolisem variant, et laevad tuleb saata Virtsu nagu siin vahepeal madala veetaseme tõttu ka tehti,” möönab Väling.