Matemaatika on ainus õppeaine, mille õppimiseks on Eesti riiklikus õppekavas alternatiivsed võimalused. Kitsas ja lai kursus erinevad nii sisult kui mahult.

Innove andmetel valib kaks kolmandikku gümnasistidest küll laia kursuse, kuid laia eksami on viimastel aastatel sooritanud umbes 55 protsenti õpilastest. Seega, umbes veerand õpilastest loobub laiast matemaatika eksamist.

Ka Tartu Jaan Poska gümnaasiumi abituriendid Maksimilian Rootsmäe ja Aaro Silla on mõlemad läbinud laia matemaatika kursuse, aga valisid kitsa matemaatika eksami.

“Mind huvitab film, seal eriti seda laia või kitsa valikut ei vaadata, oli lihtsalt oluline, et oleks matemaatika eksam. Kümnenda alguses tuli hirm, et kindlasti peab võtma laia, sest seda on igalpool vaja, kuigi nüüd 12. klassi lõpuks või juba poole peal on aru saada seda, et igalpool tegelikult ei ole seda vaja. Kuna matemaatikas ei ole ma ka kõige tugevam, siis mõtlesingi, et oleks mõistlikum teha kitsas,” rääkis Maksimilian Rootsmäe.

Aaro Silla soovib aga minna õppima sõjakooli. “Minu valitud kõrgkool, ja samuti enamik Eesti kõrgkoole, ei nõua laia eksami tegemist ja seega lihtsalt pole vaja ja kitsaga saab n-ö läbi. Kuigi on küll selline variant, et kui teed laia matemaatika eksami, siis mõni kõrgkool lisab sulle lihtsalt 16 punkti juurde, aga tõenäosus teha kitsaga üle see 16 punkti boonustulemus, on lihtsalt suurem.”

TTÜ jaoks jääb kitsast matemaatikast väheks

Tallinna Tehnikaülikooli kandideerimiseks on vaja sooritada lai matemaatika eksam. Ülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles, et kuna gümnaasiumilõpetajate arv on kordades vähenenud ja lõpetajatest veel vaid umbes pool teeb laia eksami, siis on nende jaoks raske leida piisavalt tudengeid.

“Inseneriharidust lihtsalt nõrga matemaatikaoskusega anda ei ole võimalik,” sedastas Voll. TTÜ on arutanud ka võimalust võtta vastu parimaid kitsa matemaatikaga lõpetajaid.

“Aga reaalsus on paraku see, et kitsa matemaatika sooritajate keskmised punktisummad on veel madalamad, nii et TTÜ ka seda latti kindlasti alla lasta ei taha.” TTÜ näeb ühe lahendusena lasta abiturientidel teha täiendav akadeemiline test.  

Ministeerium probleemi ei näe

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv ei näe selles probleemi, et veerand laia matemaatika kursuse valinutest loobub laiast eksamist.

Ta ütles, et kuna gümnaasiumisse astudes ei pruugi õpilasel edasise õppimise soovid veel täpselt paigas olla, siis valitakse laia matemaatika kursus, et endale kõik võimalused ja teed vabad hoida.

Õpingute käigus hakkavad plaanid aga settima ja õpilane teeb teadlikumad ja kaalutletumaid valikud sõltuvalt sellest, kuhu ja mida õppima minna soovib. Pille Kõiv lisas, et kuna gümnaasium peaks andma õpilasele oskuse enda õpiteid planeerida ja kujundada, siis ongi neil vabadus valida.

Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik pooldab õpilaste valikuvõimalust ja tema hinnangul on väga positiivne juba see, et kaks kolmandikku õpilastest valivad laia kursuse.

“Arvestades, et matemaatika väga selgelt diferentseerib õppijaid, on see minu meelest äärmiselt tervitatav, see on väga positiivne praktika ja seda võiks julgelt laiendada ka mitmele teisele ainele, et anda gümnasistidele senisest rohkem valikuvõimalusi,” märkis Lepik.