Pärimus: rahvaprohvet ennustas eestlaste iseseisvust juba 19. sajandil ({{commentsTotal}})

Foto: Katarina Sarap/Pealtnägija

19. sajandi keskpaigas elas Orava kandis mees keda hüüti Kordoks, ristinimega Jaan Valge. Tema täpsed eludaatumid on teadmata, kuid teda teatakse kui selgeltnägijat, kes ennustas rongide, lennukite ja telegraafi tulemist. “Pealtnägija” toimetaja Anna Gavronski uuris folkloristidelt selle ebatavaliselt populaarse rahvapärimuse kohta ka seda, mida Kordo olla ette näinud eestlaste iseseisvumisest.

Esimesed kirjalikud arhiivimaterjalid Kordost pärinevad 19. sajandi lõpust, kui rahvaluuleteadlane Jakob Hurt tegi üleskutse kirja panna eestlaste vanim ja väärtuslikum ajalugu. Folkloristide Mare Kõiva ja Kristi Salve sõnul on mälestus Kordost rahva mälus nii sügaval, et temast räägiti palju ka laulva revolutsiooni ajal, kui Eesti taasiseseisvus.

Seega pole saunikust selgeltnägija Kordo, rahvasuus Vana-Kordo, ainult kohalik legend, vaid teda on uurinud ka folkloristid ning kaante vahele on temast pandud kodulooline raamat.

“Oma ennustustega ta avaldas inimesele hästi sügavat mõju nii, et ma arvan, et ta on selline prohvet, kelle kohta lood on levinud Lõuna-Eestis hästi laialt,” nendib Mare Kõiva.

Mida siis Kordo ette ennustas? Enamasti ei nimeta ettekuulutusi teinud inimesed sõnadega, mida kasutame tänapäeval. Nii ei nimetanud ka Kordo lennukit lennukiks, vaid ikka metafoorse mõistujutu kaudu: “raudlind hakkab lendama taeva all ja maha ei kuku”.

“Iga inimene teadis, et raud on raske ja kukub alla. Paljud eesti rahvaprohvetid on ennustanud ühelt poolt niisuguseid muutusi eluolus või tehnilisi uuendusi,” selgitab Kristi Salve.

Kordo kohta käivat rahvapärimust, mis suuresti liikunud suuliselt, on nüüdseks ka folkloristidel kokku kogutud ja kirja pandud. Mida Kordo siis tulevikust ette kujutas?

“Lapsukesed, tuleb aeg, kus ilma mööda saab käima otse kui inimese meel nii ruttu. Ja kui hakatakse üksteist nägemata linnast-linna kõnelema.”

Võimalik, et tegu oli millegi sellisega, mida tänapäeval võiks olla fantaasiakirjaniku kujutluspilt, ehkki eeltoodust võib välja lugeda viidet telegraafi, telefoni või miks mitte ka Skype’i tehnoloogiale.

“Tulevikus hakkavad vankrid ilma hobuseta edasi liikuma. Pange tähele, pojad, tuleb aeg, kus maa pääle hakatakse rauaseid teid tegema. Maa tehakse risti ja rästi niisuguseid teesid täis. Raudruun saa sõitma, vett joo ja tuld söö.”

“Tõepoolest raudteest sel ajal ei olnud aimu, aga neid luuakse nagu takkajärgi. Me võime öelda, et võib-olla on nagu Nostradamusega, keda on ju ka tõlgendatud ja tõlgendatud ja avatud uuesti meie silme ees tema kunagisi ennustusi,” kommenteerib seda folklorist Mare Kõiva.

“Viimaks hakatakse rauast teedele klaasist, vasikanahast ja vaskplekist katuseid peale ehitama, aga seda ei jõuta kõigile peale ehitada, sest enne tuleb lõuna poolt "raudhammas", kes kõik rahva rauast tee pääle korjab ja viib ära Põhjamereni. Siis tuleb viimnepäev ja ilma ots.”

Kristi Salve loeb sellest pärimuslikust ütlusest välja viidet küüditamistele.

Eesti riigi sajanda aastapäeva aegu on huvitav välja tuua, et Kordo rääkis ka rahva tulevikust ning mõne tõlgendaja sõnul viitas omaette riigi sünnile ja okupatsioonile.

“Tuleb aeg, kui mõisnik põgeneb oma mõisast nagu koer oma sitta. Mõisa härrastemajad jäävad rottidele joosta. Mõisad jaotatakse ära, aga piirikivid ei saa veel sammelduma, tuleb jälle muudatus. Mõisad tulevad tagasi.”

“1980ndatel kui mina kogusin sealt pärimust, siis inimesed ütlesid, et eks olnudki tal õigus. Näed, nüüd on nende mõisate asemel kolhoosid ja sovhoosid. Justkui midagi ei ole muutunud, et teisel kujul on need mõisad tagasi tulnud,” meenutab Kristi Salve.

Kordo ajal oli lootus, et mõisad, mis olid maarahva jaoks kui põrgu kehastus, kaovad ja inimesed saavad endale selle maa, mida nad olid harinud. Ilmselt seepärast, et tegu oli üsna julgustava sõnumiga, jäi taoline ennustus ka rahvapärimuses levima.  

Kordo pärimusest koduloolise raamatu kirjutanud Nele Reimann nendib, et kindlasti ennustas ta ka vabaduse tulekut. “Aga vabaduse iga ei saavat pikk olema. Vabadus on alles noormehe eas, kui see jälle ära võetakse,” seletab Reimann.

Kordo ettekuulutustel tuginevad rahvapärimust on põlvest-põlve edasi antud Loosaarte suguvõsas. Venno Loosaar meenutab: “Ta ju ütles, et Eesti saab mingi aeg ühe noore inimese ea pikkuselt iseseisvaks. Siis tuleb punane katk.” Venno Loossaar lisab, et küllap on suuliselt levides juttudega üht-teist juurde lisandunud.

Kindel on aga see, et Vana-Kordo nimeline teadjamees kunagi Lõuna-Eestis elas ning praegu elavad edasi tema ettekuulutused, olgu siis pärimusena või tegelike elusündmuste tõlgendustena.

Kordo ja teised prohvetid eestlaste uskumises

Prohvetlus on algselt võrsunud Iisraeli pinnal, kuid saanud omaseks ka teiste kristlikku kultuuripiirkonda kuuluvate rahvaste, muu hulgas ka eestlaste seas. Kuigi prohvetite ettekuulutusi pandi tähele ja kohaldati ajale ja oludele, kerkis sama enesestmõistetavalt esile inimesi, kes tundsid sundi ise kõnelda ja seletada ajamärke.

Esimesed teated Eestis tegutsenud rahvaprohvetite kohta pärinevad 16. sajandist.

19. sajandist on aga kaks kuulsamat prohvetit. Kui Põhja-Eestis tegutsenud prohvet Maltsveti teavad inimesed rohkem Eduard Vilde romaani kaudu, siis Kagu-Eestis tegutsenud Kordot teatakse vähem. Kuigi nad elasid enam-vähem samal ajal, olid nad oma tegudes väga erinevad.

Prohvet Maltsvet rajas endale omaette koguduse, kujundas selle liikmete vaateid ja käitumist, tuginedes sealjuures iseenda originaalsetele Piibli-seletustele. Ta sattus avalikku vastasseisu nii kiriklike kui ilmalike võimudega, mistõttu palju autentset materjali Maltsveti-liikumise kohta ongi fikseeritud tema ülekuulamise protokollides.

Kordo, vastupidiselt Maltsvetile, on jõudnud meieni kui folkloorne, mitte ajalooline kuju. Ta on suulise pärimuse tegelane. Kordo oli üpris mitmetahuline tegelane. Ühelt poolt on talle omistatud rohkesti ettekuulutusi tulevastest sündmustest, mis muide olulises osas langevad kokku või meenutavad lähedalt teiste rahvaprohvetite nimedega seostatuid.

Teisalt aga on Kordost jutustatud niisuguseidki lugusid, mis iseloomustavad teda nõia, silmamoondaja ja vembumehena, mingil määral sotsiaalse õigluse eestvõitlejana ning isegi külahulluna.

Kuigi varaseimad kirjapanekud Kordost on tehtud juba möödunud sajandi lõpul, pärineb suurem osa lugudest tema kohta siiski alles 20. sajandi 30-ndatest ja 80-ndatest aastatest.

Oluline on aga see, et kõik need erinevatel aegadel – esimesi ja viimaseid lahutab pikk, rohkem kui 80-aastane vahe – kogutud materjalikorpused ei erine omavahel põhimõtteliselt, kuigi võib täheldada tendentsi seostada reaalselt elanud inimesega üha vabamalt kõige erinevamaid jutuaineid.

Soovitame lugeda ka folkloristi Kristi Salve põhjalikku ülevaadet Kordoga seotud pärimusest Eesti Kirjandusmuuseumi e-väljaandes Haldjas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: