Kõige värskem ja eestlastele endile kõige tähendusrikkam avastus tuli Tartu ülikooli arheoloogide, geneetika ja lingvistika ühisest uurimisprojektist. Eri valdkondade teadlased ühendasid oma harude avastused ning vastasid ühiselt küsimusele: “kust me tuleme?”

Selle uurimusega lükati ümber arvamus, et eestlased on tulnud siia 5000 aastat tagasi nagu väitsid omal ajal Harri Moora ja ka Lennart Meri. “Me oleme need samad soome-ugrilased. Nüüd on pisut täpsustunud, et geneetilised soome-ugrilased on siin vähem olnud kui seni arvasime - umbes 3000 aastat,” rääkis Olesk “Terevisioonis”.

Lisaks ajalisele täpsustusele, millal me siia jõudsime, uuriti eestlaste geneetiliste esivanemate rändamist. Samast uuringust tuli välja, et Eesti aladele jõudnud soome-ugrilased läksid siit edasi Soome poole. Varem eeldati, et soome-ugri rahvas rändas siia territooriumile põhjast.

Globaalselt sensatsioonilised lahendused

Tehnoloogiline saavutus, mida ka Eesti Nokiana välja pakutud, on Skype. “Skype väärib nimekirjas esiletoomist - ta on kaubamärk ja globaalne edulugu,” ütles Olesk. Skype pani aluse kommunikatsioonirevolutsioonile maailmas, kuid Eestile tõi see kaasa ka start-up kultuuri, uue ärirevolutsiooni.

Olesk ütles tulevikule viidates, et Skype on oma edu harja hetkel küll ületanud ning programmile on tulnud konkurente, aga kommunikatsiooni- ja internetiarengud on siiski üsna ennustamatud.

Teine meenutamistvääriv tehnoloogiliaalane Eestiga seotud saavutus on baltisakslase Walter Zappi konstrueeritud Minoxi minikaamera. Kui Zapp 1920ndatel seadme Tallinnas konstrueeris, ei uskunud keegi et selle tootmine üleüldse võimalik võiks olla. Kuid pärast tootmise alustamist 1936. aastal, sai sellest globaalne hitt ja mitte ainult spioonide vaid ka tavainimeste seas. “See on kindlasti üks tehnoloogia tippsaavutus,” ütles Olesk.

Eesti teadlased maailmaruumi avastajatena

Eelmisel sajandil pole eestlastest teadlaste saavutused vaid Maa peale jäänud. “Astronoomia koolkond Eestis on 200 aastat olnud maailma tipus, mis on nihutanud meie teadmisi sellest suurest universumist aina kaugemale,” rääkis Olesk, et astronoomia on üks valdkond, millega eestlased on pidevalt panustanud teaduse ajalukku.

Kui 1900. aastal teati vaid Linnutee galaktikat, kuid eestlasest teadlane Ernst Öpik lõi Eesti vabariigi algusaastatel (1918-1922) galaktikate kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval.

Teine astronoomia suurkuju meie rahvuskaaslaste seast on kindlasti Jaan Einasto, kelle töörühma 1997. aastal avalikustatud uurimistulemused põhjustasid ülemaailmse sensatsiooni. Kui seni usuti, et galaktikad paiknevad maailmaruumis korrapäratult, siis Einastot ja tema kaaslasi peetakse esimesteks universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks.

Olesk tunnistas, et viit kõige olulisemat teadussaavutust on raske välja valida. Seega on tema ja Piret Mäeniidu poolt eelmisel aastal välja antud põhjalikum raamat "Head Eesti asjad", mis jutustab täpsemalt Eestis tehtud leiutistest, avastustest ja eestlastest leiutajatest.