Inimeste kehv lõhnataju võib taanduda kultuurilistele erisustele ({{commentsTotal}})

Teadlased tegid katseid jahaidega.
Teadlased tegid katseid jahaidega. Autor/allikas: muhdadzha/Creative Commons

Inimeste võime eristada ja nimetada erinevaid lõhnu on esimese ja teise maailma riikides pehmelt öeldes nadi. Kagu-Aasias elavate küttide ja korilastega katseid teinud teadlaste sõnul ei pruugi olla selle põhjus mitte niivõrd bioloogiline kui kultuuriline.

"Haistmismeelt on peetud juba pikka aega n-ö vaikivaks meeleks. Lõhnade kirjeldamiseks pole kuigi palju sõnu. Seda kinnitavad kümnete aastate jooksul valdavalt inglise keelt kõnelevate uurimisalustega tehtud katsed. Näiteks Malaka poolsaarel elavad jahaid suudavad nimetada erinevaid lõhnu oluliselt paremini," märkis uurimuse kaasautor Asifa Majid, Nijmegenis asuva Radboudi ülikooli psühholingvistika professor.

Väga suuri erisusi ei tohiks aga esineda, kui inimeste raskused lõhnu liigitada tuleneksid eeskätt kehvast lõhnatajust. Ometigi on need olemas. Paremini tuntud analoogide toomise asemel kasutavad jahaid lõhnade kirjeldamiseks abstraktseid nimetusi. Visuaalsest maailmast paralleeli laenates – Päike poleks rahvakillu jaoks mitte banaanivärvi, vaid kollane. Näiteks tähistab sõna "plʔeŋ" vere, liha ja kalaga seonduvaid lõhnu, "cŋεs" viitab seevastu suitsusele või bensiinisele haisule.

Uues töös uuris Majid koos Nicole Kruspega veel kahte Malaka poolsaarel elavat rahvast. Sarnaselt jahaidele elatuvad semak-berid küttimisest ja korilusest, semelaid kasvatavad aga lisaks metsaandide kogumisele ka riisi. Nägemismeele proovile panemiseks anti mõlema rahvakillu paarikümnele esindajale kirjeldamiseks 80 eri tooni ja erineva heledusega puuplaati. Lõhnataju kontrolliti 16 puupulgaga. Näiteks lõhnasid need naha, õunte ja likööri järele. Uurimisalustel paluti nende iseloomustamiseks kasutada omakeelseid sõnu.

Semak-berid võtsid lõhnade ja värvide kirjeldamiseks abstraktsed sõnad appi võrreldava sagedusega – vastavalt 86 ja 80 protsendil juhtudest. Sarnaste tulemusteni on jõutud varem jahaide puhul. Põlluharijatest semelaid tegid värvide puhul sama kolmel juhul neljast, lõhnu iseloomustasid nad abstraktsete mõistetega aga vaid kahel juhul viiest. Ülejäänud puhkudel tõid semelaid paralleeli mõne teise lõhnaga.

"Küttide-korilaste lõhnataju ja võime lõhnu kirjeldada on parem, juba paikseks jäänud inimestel näib see aga alla käivat," nentis Majid. Lõhnade osatähtsuse vähenemine võrreldes teiste meeltega näib olevat katsetulemuste põhjal evolutsioonilises mõttes alles suhteliselt hiljutise kultuurilise kohastumuse tulemus.

Kruspe ja Majid tunnistavad, et tehtud järelduste kindlamale alusele seadmiseks on vaja põhjalikumalt uurida ka maailma teistes piirkondades elavaid kütte ja korilasi. Sarnaselt parandaks teadlaste arusaama läänetsivilisatsiooni hüvede keskel üles kasvanud semak-beride ja jahaide sõnavara ja lõhnataju uurimine.

Samas pelgavad nad üleilmastumise valguses, et taolise stsenaariumi realiseerumine on lähikümnenditel paratamatu. Sellega kaoks aga suur osa taoliste rahvaste kultuuripärandist ja kommetest. Näiteks semak-berid peavad lõhnu sedavõrd tähtsaks,et õdede ja vendade kõrvuti istumine on nende lõhnade segunemise tõttu suisa ebasünnis.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: