Lõhnataju võiks kõrgemalt hinnata
Oletustel on komme end faktideks maskeerida. Neist üks on pannud aluse müüdile, et inimeste haistmismeel on erakordselt kehv ja keskmine inimene suudab eristada vaid kümmet tuhandet lõhna. New Yorgi Linnaülikooli teadlaste värske töö kergitab selle vähemalt 1,7 triljonini. Uurimuse juhtivautor Andreas Keller loodab, et leid paneb meid meie lõhnataju kõrgemalt hindama.
Kas räägiksid veidi uurimuse taustast ja mis Sind seda läbi viima ajendas – kindlasti ei ole mõnda kuldset reeglit, mis dikteerib, mis ajavahemike tagant vanu hinnanguid kontrollida võiks?
Ma olin nagu kõik teised, keda ma tean ja kes lõhnadega töötavad, teadlik, et on äärmiselt harv juhus, kui leidub kaks lõhna, mida ei saa eristada. Sa võid segada kokku juhuslikke lõhnu ja lõpptulemuseks on alati mõnest teisest segust erinev lõhn.
Nagu kõikide teiste jaoks oli küllaltki selge, et inimene suudab eristada rohkem kui kümmet tuhandet lõhna. Lõhnadega töötavad inimesed ei uskunud tegelikult seda arvu, kuid see oli ainus, mis kirjanduses leidus. Sellest piisas minu piisavalt ärritamiseks, et ma ise asja parandamiseks midagi ette otsustasin võtta.
Lõhnadega vastavate katsete tegemine on keerukam kui helide ja värvidega. Kas see võis olla üks põhjus, mis inimesi eemale peletas?
Kindlasti on see keerukam. Samuti ei pruukinud kellelgi teisel sellise katse tegemiseks ideed või pealehakkamist olla. Helide ja värvide puhul on asi sirgjooneline. Sul on kindel telg, mida mööda stimulatsioon erineda saab. Võtame valguse lainepikkuse – on võimalik leida minimaalne lainepikkuse vahe, mida inimesed veel eristada suudavad, ja jagada sellega kogu nähtava valguse spektriosa. Siis teadki, kui palju värve inimesed näha suudavad.
Lõhnade jaoks meil midagi sellist ei ole, kuna molekulid on eraldiseisvad keemilised ühendid, mis järjepidevalt mööda ühte mõõdet ei muutu. Nii pöörasime me asja ringi. Lahutusvõime annab see, kui palju erinevad lõhnakomponendid kattuda võivad. Väikseim vahe lainepikkuses on meie jaoks maksimaalne erinevate lõhnade kattuvus, mille korral neid veel eristada saab. Sellest lahutusvõimest saimegi maksimaalse tajutavate lõhnade arvu tuletada.
Katsete käigus tunnetasite kindlasti lõhnu, mida loomulikult kusagilt ei leia?
Enamikke 128 lõhnakomponendist, mida me kasutasime, võib leida parfüümide ja maitsestatud toodete seest. Neil kõigil on seal selgelt määratletav lõhn. Kui ma annaksin sulle neist mõnda nuusutada, suudaksid kohe öelda, et tegu on lille või mandlitega.
Ent me lahjendasime neid enne kokkusegamist piisavalt, et nende tugevus enam-vähem samasugune oli. Ükski üksik lõhn ei saanud teise üle domineerida. Nii oli väga raske lõhnu millegagi samastada või selgelt nende komponente eristada. Võib öelda, et need olid midagi sellist, mida ükski inimene kunagi tundnud ei olnud.
Mõni aeg tagasi ilmus suurepärane töö Noam Sobeli töörühmalt, kes uuris 'valget lõhna'. Nad näitasid, et piisavalt paljude lõhnamolekulide kokkusegamisel hakkavad kõik erinevad segud ühesugusena tunduma. Täpselt niimoodi, nagu igat värvi valguse kokkusegamisel saame valge valguse ja mitme sagedusega heli segamisel valge müra.
Kui palju inimeste lõhnataju erineda võib?
Ma olen eelnevalt uurinud lõhnapimeduseks kutsutavat nähtust, mille korral inimesed teatud lõhnagruppide suhtes tundetud on. Seeläbi on teada, et lõhnataju erineb inimeseti väga palju, tõenäoliselt palju rohkem kui teiste meelte puhul.
Me leidsime seda ka selle uurimuse puhul, aga kuna uurimus ei olnud inimeste kõrvutamiseks päris mõeldud, ei saa ma sellest väga palju välja lugeda. Ent kõige täpsemini ja kehvemini lõhnu eristanud inimeste puhul olid tohutud erinevused. (Üks katsealustest suutis eristada vaid 78 miljonit 30 komponendist koosnevat lõhna, mil teise katsealuse puhul oli näitaja potentsiaalselt 1,03E28 [kümme miljard-miljard-miljardit]).
See on tegelikult normaalne. Ma olen kindel, et paljud inimesed suudavad 1,7 triljonist lõhnast rohkem lõhnu eristada ja palju on neid, kes seda ei suuda. Meie katsealuste seas esinenud erinevused esindavad populatsiooni keskmist küllaltki hästi.
Millisel määral katsetulemused Sinu enda maailmapilti muutsid?
Minu vaadet see eriliselt ei muutnud, kuna tulemused ei olnud minu jaoks üllatavad ja ootasin, et me midagi sellist leiame. Kuid ma loodan, et see muudab mõnede lugejate maailmapilti, kellel ei ole lõhnade haistmisega selliseid kogemusi. Ehk paneb see neid oma lõhnataju kõrgemalt hindama.
Ringleb ju müüt, et inimestel on see ülikehv. Ma arvan, et see ei ole tõsi ja meil on väga hea lõhnataju. Probleem on selles, et me käime oma tagajäsemetel ning meie ninad on maast nii kaugel kui võimalik. Me lihtsalt ei haista enam kõiki huvitavaid lõhnu. Ent meil on see evolutsiooni käigus tekkinud võimekus ja riistvara endiselt olemas.
Tutvu uurimusega ajakirjas Science.
Allikas: Science