Lisaks koolmeistri ametile olnuks ju teisigi valikuid: minna Tartusse juurat õppima, aga selleks nappis pere noorima poja jaoks raha. Kroonut teenima saab samuti minna, ehkki just kroonuteenistuse aja lühendamise pärast sai ju kooliharidust omandama mindud.

Tartu ülikooli kirikuloo vanemteaduri Irina Paerti kolmeaastane uurimisprojekt hakkab lõpule jõudma. Selle uuringu raames on selgemaks saanud, milline oli Balti kubermangude õigeusukoolide roll 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses siinse haritlaskonna kujunemisel. Siinne artikkel vaatab sisse toonaste õpetajate elu-olusse.

Artikliseeria 1. osa: Altar ja klassituba: kuidas vaba, kuid vaene talupoeg kooli jõuab

Artikliseeria 2. osa: Koolielu 19. sajandil – polegi nii erinev tänapäevast?

Eelkirjeldatud Kullamaa kooli koolmeister on näide üsna tüüpilisest õpetajast 19. sajandi lõpu Eestimaal.

Kes koolis õpetavad?

Kus said õpetajad hariduse?

Õpetajate ja preestrite koolitamiseks luuakse 1846. aastal Riia Vaimulik Seminar, mille õppekavas on ka eesti ja läti keel. Võimalik, et see on üldse esimene gümnaasiumi või õpetajate seminari tasemel õppeasutus, kus õpetatakse eesti ja läti keelt.

Õpetajate koolitamiseks asutati seminarid ka Riias (1871) ja Tartus (1878).

Riia Vaimuliku Seminari juures asuvasse vaimulikku kooli võetakse lapsi kõikidest seisustest, sealhulgas ka talupoegade õigeusklikke lapsi. Õppemaks on 18 rubla aastas.

Eesti ja läti rahvusest vaesed õpilased saavad õppida riigi ülalpidamisel. Nii õpib 1874. aastal kroonu kulul 17 inimest, neist 4 venelast, 7 lätlast ja 6 eestlast.

Nagu öeldud, on Riia Vaimulikus Seminaris õppimiseks ette nähtud stipendium, mille saamise tingimused on üsna ranged. Kui praegusel ajal eeldatakse mõnes koolis lastelt soravat lugemist, vigadeta kirjutamist ja arvutamist, siis toona on asi veel palju rangem.

1874. aastal peavad 1. klassi astuvad 10–12-aastased lapsed peavad oskama vene keeles lugeda ja kirjutada, kirikuslaavi keeles lugeda, peavad tundma palveid, katekismuse põhialuseid, aritmeetika põhitehteid ja korrutamistabelit. Läti ja eesti soost poisid peavad oskama ka vene keeles kõnelda.

Kust tuleb õpetajate palk?

Õigeusukoolide preestrid ja köstrid on Vene õigeusu kirikukogu ehk Püha Sinodi palgal. Kihelkonnakoolides õpetavad ka veel eraldi õpetajad, kelle on palganud Riia rahvaharidusministeerium. 

Õpetajate palk pole kunagi olnud liiga suur, ei tänapäeval ega toona. Teada on, et viletsuse poole hakkas õpetajate palk liikuma venestusperioodi alguskümnendil 1890. aastatel, mil Pühim Valitsev Sinod, kes seni on tasunud õigeusukoolide õpetajate palga, ei pea piirkonna õigeusuhariduse arengut enam riigipoliitika prioriteediks. Üldkohustusliku alghariduse kehtestamise ja luteri usu koolide rahvaharidusministeeriumi alluvusse üleminekuga satuvad Eesti ja Läti õigeusukoolid ainelisse kitsikusse.

Irina Paerti teaduslikku uurimistööd “Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914” on rahastanud Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetusega, teisisõnu on see töö valminud maksumaksja toel.