Võtame näiteks Priit Uuemaa, kes kaitses 2014. aastal doktoritöö. Ta töötab elektroenergeetika spetsialistina puidugraanuleid ja pelleteid tootvas ettevõttes Graanul Invest. Töö kaitses ta samal ajal selles firmas töötades, kuid sealjuures on oluline asjaolu, et tema uuringute põhjal välja töötatud puidutööstuse kompleksi juhtimismudeli alusel käib praegu Graanul Investis tootmine.

Väljatöötatud mudel teeb koostootmisjaama igapäevatöö tõhusamaks, teisisõnu maksimeerib see kasumit. Seega on doktoritööna valminud uuringust tõusnud otseselt majanduslik kasu.

Uuemaa sõnul on tööstusdoktoreid vaja ennekõike nendele ettevõtetele, kes mõtlevad ette pikaajaliselt – kuidas ettevõttel läheb viie või kümne aasta pärast. “See pole kindlasti neile, kes mõtlevad, kuidas asjad lihtsalt tehtud saaks,” märkis Uuemaa.

Oluline on sealjuures just see, et doktorandi uuringud ülikoolis ja töö ettevõttes oleksid omavahel otseselt seotud. Samuti on Uuemaa sõnul oluline, et tööstusdoktorant tegeleks ettevõttes innovatsioonijuhtimisega. Samuti ei tasu oodata, et uuringutest selgunud teadmised kuu või isegi aastaga kohe tulemusi hakkaksid andma.

Priit Uuemaa otsustas doktorantuuri astuda 2010. aastal, mil oli lõpetamas magistriõpinguid ning asunud just tööle Graanul Investi. Päris suur motivaator oli raha: programm, milles tema õpinguid rahastati, tagas keskmise palga suuruse stipendiumi õppimiseks ning tööandja maksis lisaks veel palka. Toona oli selle programmis üle Eesti vaid kuus inimest, kelle õpinguid toetati spetsiifilises valdkonnas.

TTÜ soovibki veel enne selle aasta lõppu tööle võtta kuni 12 tööstusdoktoranti. TTÜ rektori Jaak Aaviksoo sõnul on viis lepingut juba ka sõlmitud ning huvipuudust ei ole.

Kellele neid tööstusdoktoreid vaja on?
“Kindlasti IT sektor, kindlasti siin TTÜ külje all teaduspargis terve rida maailmanimega firmasid. Aga miks mitte ka tootvas tööstuses vaja tööviljakust tõsta, kindlasti Eesti Energia, Küberkaitsekeskus, terve rida asutusi, kellega on eelläbirääkimised käinud, ma arvan, et huviliste puudust ei ole,” loetles Aaviksoo “Aktuaalsele kaamerale”.

AS-i Cybernetica nõukogu esimees, akadeemik Ülo Jaaksoo ütles, et tööstusdoktorantuuri panustajaid tööandjate poole pealt Eestis jagub.

“Muidugi me vaatame seda, et partnerfirma oleks ikka tugev, et see ei oleks mingi seljakoti firma, et oleks ikka tõesti firma, kellel on lahendatavad vastavad probleemid, millele oleks vaja vastavat alusteaduslikku alust ja mida suudab pakkuda ka ülikool.” Sellised firmasid on Eestis piisavalt, et see ettevõtmine oleks jätkusuutlik, kinnitas Jaaksoo.

Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, mille raames viiakse doktoriõppe osaks olevat teadus- ja arendustööd läbi era- või avaliku sektori asutuse huvides.

Tööstusdoktorantuuri peamised tingimused on:

• Tööstusdoktorantuuri koha loomise eelduseks on ettevõte poolne huvi teadus- või arendustöö läbiviimiseks doktoriõppes, mille alusel sõlmitakse ülikooli ja ettevõte vahel teadus- ja arendustöö leping või luuakse ühisprojekt, mis kestab vähemalt kogu doktorantuuri aja.
• Tööstusdoktorant on ülikooli immatrikuleeritud doktoriõppe üliõpilane, kes töötab ettevõte juures, millega ülikoolil on teadus- ja arendusalane koostöö.
• Tööstusdoktorandil on kõik seadustest ja ülikooli õigusaktidest tulenevad doktoriõppe üliõpilase õigused ja kohustused.
• Tööstusdoktorandi juhendaja peab olema ülikooli töötaja. Ettevõte poolt peab olema määratud isik, kes vastutab ettevõte poolsete teadus- ja arendustöö eesmärkide täitmise eest.
• Täiskoormusel eestikeelsel õppekaval õppival tööstusdoktorandil on õigus saada doktoranditoetust vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele ning ülikooli õigusaktidele.

Tudengi jaoks tähendab tööstusdoktorantuuri astumine samasugust vastuvõtuprotsessi nagu mistahes teise doktoriõppe kohale astudes.

Tööstusdoktori koha loomine algab ettevõtte ja teadusrühma või instituudi suhtlusest ning vajadused ja rollid määratakse ära vastavate lepingutega, vastavalt ettevõtte ja uurimisrühma kokkulepetele.

“Selline tööstusdoktori programm toob teadmistepõhise lähenemise ettevõtte tasandile ja ettevõttesse. Kui seda ei ole, siis on kindlasti viiteaeg pikem, kuna õpitakse kogemuse kaudu ja ei ole sellist süstemaatilist lähenemist,” selgitas Uuemaa.

Tema sõnul suurendab teadusdoktorite koolitamine sidusust ettevõtete ja teadlaste vahel, seda ka siis kui doktoritöö kaitstud. “See toob ettevõttesse ja teadus- ja arenduskultuuri, mida muidu ei teki.”