Platseebo kuri kaksikvend kasvatab kallite ravimite kõrvaltoimete tugevust
Ilma igasuguse toimeaineta tablett paneb inimesi ennast paremini tundma, kui nad vaid selle mõjusse usuvad. Teinekord aitab inimesi juba nende lahki lõikamine, nendega midagi rohkemat tegemata. Seejuures, mida rohkem see kõik maksab, seda paremini platseebo töötab. Uue uuringu kohaselt annab kõrge hind jõudu juurde aga ka selle kurjale kaksikvennale – notseeboefektile. Mida kallim on ravim, seda tugevamad on selle kujuteldavad kõrvalmõjud.
Aastal 2013 avaldatud ülevaateartikli kohaselt on need paiguti sedavõrd rängad, et suhkrutablette võtvad inimesed loobuvad nende tõttu isegi kliinilistes katsetes osalemisest. Pehmete kudede valu tekitava fibromüalgia ravimiseks mõeldud ravimite katsetamisel moodustasid nad kuuri enneaegselt lõpetanutest lausa 72 protsenti.
Hiljutised tööd viitavad, et südameinfarktide ennetamiseks kasutatavate statiinide võtmisega aeg-ajalt kaasnevate valude näol pole tegu millegi muu kui järjekordse näitega notseeboefektist. Eelnevaga arvestades pole ime, et teadlased üritavad leida nippe platseebost kasu lõikamiseks ja notseebo mõju vähendamiseks.
Värskes uuringus osalejatele öeldi, et nende peal katsetatakse uut sügelemisvastast kreemi. Kõrvalmõjuna võivad nad muutuda kreemi mõjul tundlikumaks ka temperatuuri suhtes. Võrdlusmomendi loomiseks anti pooltele osalistele kreemi stiilses sinakas, teistele aga koledas oranži-valgekirjus karbis. Täiendava erisuse tekitamiseks kandis neist üks nime Solestan ja teine Imotadil-LeniPharma Creme. Osalejate seas korraldatud küsitluse kohaselt tajutigi neist esimest kolmandiku võrra kallimana.
Notseebo efekti tugevuse testimiseks määriti katsealuste üks käsi kreemiga kokku ja paluti asetada mõlemad käed kergelt sooja kiirgavatele plaadikestele. Kuigi koostise poolest oli tegu täpselt sama kreemiga, tundsid notseeboefekti tõttu kallimat toodet kasutanud uurimisalused kaks korda tugevamat valu. Veelgi enam, mida rohkemates katsevoorudes uuritavad osalesid, seda tugevamaks see muutus. Odavama kreemi kasutajate seas võis märgata nõrka vastupidist trendi.
Teadlaste sõnul oletasid uurimisalused tõenäoliselt, et kallimas kreemis on tugevamad toimeained. Seega võib see põhjustada ka rohkem ja tugevamaid kõrvaltoimeid.
Töörühm uuris katsealuseid ka magnetresonantstomograafiga. Muu hulgas leidsid nad, et mõned seljaaju piirkonnad olid kallist kreemi testinutel odavat libaarstimit saanutest aktiivsemad. See vihjab, et katsealused ei kujutanud tugevamat valu mitte ainult ette, vaid tundsid seda ka reaalselt. Eelnevalt on arvatud, et uskumused ei suuda seda närvisüsteemi osa eriliselt mõjutada. Kasvanud ajuaktiivsust täheldati ka peaaju piirkonnas, mida on seostatud notseeboefektiga varemgi.
Seega võiks ebameeldivate kõrvaltoimete vähendamiseks anda inimestele lihtsalt sama toimeainet sisaldavaid odavamaid ravimeid. Paraku pole selge, kas ja kui palju väheneb seetõttu ravimi kasulik mõju.
Uuring ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa