Texase ülikooli pilootuuring on praegu suurim omalaadne, mis vaatles neurotagasiside rakendusvõimalusi vähist paranejatel.

Keemiaravist tingitud krooniline perifeerne neuropaatia (CIPN) väljendub nende närvide kahjustuses, mis juhivad käte ja jalgade aistinguid ja liigutamist. CIPN tabab ligikaudu 71–96 protsenti patsientidest üks kuu pärast keemiaravi. Sümptomid võivad olla valu, põletustunne, kirvendamine ja tuimustunne.

Praegu on vaid üks heaks kiidetud CIPN-i ravim ja sellega võivad kaasneda lihasvalud ning iiveldus. Neurotagasisidel negatiivseid kõrvalmõjusid pole täheldatud, seda saab kasutada koos teiste raviviisidega ning on võrdlemisi kulutõhus.

Ühes varasemas uuringus tehti kindlaks ajupiirkonnad, mis aktiviseeruvad kroonilise valu episoodide ajal. Nendele ajupiirkondadele keskendudes õpetab neurotagasiside ravis osalejaid valusignaale ümber tõlgendama.

Arvuti abil saab ajulaineid muuta

Teadlased lõid treeningprogrammi, mis laseb patsientidel oma ajutegevust elektroentsefalogrammi (EEG) neurotagasiside abil ümber kujundada. EEG kasutajaliides jälgib ja salvestab ajulaineid. Nende signaalid saadetakse arvutisse ja näidatakse neid ravis osalejatele, kes saavad visuaalset ja helilist tunnustust, kui suudavad ajulaineid nõutud viisil muuta.

Juhuslikustatud valimi ja kontrollgrupiga uuringus osales 71 erineva vähitüübiga patsienti, kõik olid vähemalt kolm kuud varem keemiaravi läbinud ning neil esines neuropaatia valuhoogusid.

Neurotagasiside rühma kuulunud osalesid kahekümnes raviseansis, kus nad mängisid arvutimängu, mis õpetas neid vajalikus ajupiirkonnas ajulaineid ümber kujundama. Ajapikku õppisid osalejaid ajutegevust manipuleerima ilma mängus jagatava vahetu tunnustuseta. Kontrollrühmale pakuti neurotagasisideravi uuringuperioodi lõpus.

Paarkümmend ravisessiooni vähendasid valu

Pärast ravikuuri lõppu korrati osalejate EEG mõõtmisi ning valu hindamist, et teha kindlaks võimalik muutus valu tajus, kasvajaga seotud sümptomites, elukvaliteedis ja ajulainete tegevuses vaadeldud piirkondades.

Uuringu alguses ei ilmnenud märkimisväärset muutust neuropaatia sümptomites, kuid uuringu lõpus kinnitasid neurotagasisiderühmas olnud võrreldes kontrollrühmaga olulisel määral valu vähenemist, tegevusvabaduse paranemist ning tuimustunde, kirvenduse ja ebamugavuse vähenemist. Leiti kliiniliselt ja statistiliselt oluline perifeerse neuropaatia vähenemine pärast neurotagasiside harjutusi.

Üks uuringu puudus võib olla platseeborühma puudumine. Teadlased vaatlesid ka neid ajupiirkondi, mis on aktiivsed platseebo-valuleevenduse ajal ja leidsid, et kuigi platseeboefekt võib olla üks tegur, polnud see ainus tegur, mis mõjutas sümptomite leevendust. Samuti oli suurem osa osalejaist naised ja rinnavähipatsiendid. Tulevased uuringud aitavad kindlaks teha, kas ravi mõjuks ka ülejäänud elanikkonnale.