Eesti ülikoolid ja teadusasutused lepivad kokku heas teadustavas

Kuu aja pärast on kõigil Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel võimalus allkirjastada hea tahte lepe, millega võetakse endale kohustus järgida hea teadustava põhimõtteid.
Hea teadustava on täienduseks juba 15 aastat tagasi vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksile, mis määratleb ja kirjeldab teadlase sotsiaalset vastutust.
Teadlase isikliku vastutuse kõrval toob peagi allkirjastatav hea teadustava välja ka teadusasutuse vastutuse. Sellega loodetakse suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.
Uus dokument rõhutab, et kõik teadlased peaksid järgima hea teaduse aluseks olevaid tegevuspõhimõtteid ja väärtusi: vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ja koostöö.
Kas vajadus üle-eestilise hea teadustava järgi tähendab, et teadlaste eetikakoodeks ei täitnud enam eesmärki?
Selgub, et päris nii see siiski ei ole. Heas teadustavas seisab, et sellist dokumenti on tarvis, kuna teaduse areng on kaasa toonud uusi teemasid ja perspektiive, mida koodeks ei kajasta, ning lisanud kaalutluskohti.
Samuti on hea teadustava pannud suuremat rõhku teadusasutuste tegevusele, tuues eraldi esile teadlaste ja teadusasutuste vastutuse, mis aitab rõhutada, et vastutus eetilise teaduse eest lasub kõigil, kes teaduses tegutsevad.
“Teadlased üksi ei saa tagada head teadust. Selleks et teadlased saaksid käituda eetiliselt, on vaja luua vastavad tingimused organisatsiooni ja süsteemi tasandil,” kirjutatakse dokumendi tööversioonis.
Hea teadustava ootab tagasisidet
Heas teadustava koostamist alustas kohalik teadlaskond juba poolteist aastat tagasi.
Eesti teadusagentuur kutsus kokku suuremate ülikoolide, teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatest koosneva töörühma. Agentuur usaldas teksti koostamise Tartu ülikooli eetikakeskusele, kes oli juba varem alustanud ülikoolisisese hea teadustava kirjapanemist, mistõttu kaks algatust ühendati.
Veebruaris tutvustati hea teadustava esimest versiooni Tartu ülikooli aulas toimunud konverentsil. Sellele järgnes esimene avalik tagasiside kogumine.
Viimaseid muudatusettepanekuid on dokumendi tööversioonile (1. september 2017) võimalik teha veel selle nädala pühapäevani saates need e-posti aadressile [email protected].
Seniks kuni hea teadustava dokument veel valmib, tuletame meelde Eesti teadlaste eetikakoodeksi üldprintsiibid:
- Teaduseetika aluseks on kogum väärtuspõhiseid norme ja printsiipe, mis määravad teadlase kõlbelise käitumise, tema kohustused ühiskonna ja ümbritseva keskkonna suhtes.
- Teadlane juhindub oma uurimistöös headest teadustavadest , mille üldisi põhimõtteid esitab käesolev koodeks.
- Teadlane seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks teadust.
- Teadlase kohus on aidata kaasa teadussaavutuste rakendamisele inimkonna hüvanguks, ökosüsteemi säilitamisele ja tugevdamisele ning loodusvarade säästlikule ja jätkusuutlikule kasutamisele.
- Teadlase kohus on kaitsta teadusliku mõtte vabadust, taunida teadusloomingu tsenseerimist ning teadussuundade monopoliseerimist. Teadlane arvestab samas sellega, et mõnede teadustulemuste avaldamisele kehtivad piirangud.
- Säilitades kriitilise meele ja terve skepsise, peab teadlane aitama kujundada tõenduspõhiseid otsuseid ning astuma vastu tõestamata tulemuste ja ebateaduslike väidete kasutamisele ühiskonnale oluliste otsuste langetamisel.
- Teadlase kohus on noorte uurijate ettevalmistamine. See ei piirdu üksnes teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega, vaid ka noortele kõlbelise eeskuju andmisega oma suhtumises teadusesse ja ühiskonda.
- Teadlane vastutab moraalselt oma niisuguse tegevuse eest, mis võib oluliselt mõjutada kogu inimkonna, keskkonna, riigi või üksikute sotsiaalsete institutsioonide arengut.