Simone Ritter Nijmegenis asuvast Radboudi ülikoolist ja Sam Ferguson Sydney tehnikainstituudist jagasid 155 katsealust viide rühma ja panid nad ülesandeid lahendama. Nelja rühma liikmetele andsid nad samal ajal kuulata erisugust muusikat, viienda rühma inimesed nuputasid vaikuses.

Nuputamiseks oli antud kahte laadi ülesandeid: ühed nõudsid divergentset mõtlemist ehk laias laastus uute ideede loovat genereerimist, teised konvergentset mõtlemist ehk õige vastuse leidmist mõnele mitte just erilist loovust nõudvale küsimusele. Sellest lihtsast katsest siis selguski, et rõõmsameelse muusika taustal tulid inimesed loovusülesannetega paremini toime kui ilma taustamuusikata.

Rahulikul, kurval ja äreval muusikal sellist toimet loovusele ei olnud. Ja mitte ükski muusikalaad ei turgutanud ses katses konvergentset mõtlemist. Kui kedagi huvitab, siis rõõmus muusikapala, mida Ritter ja Ferguson katseisikutel kuulata lasid, oli Antonio Vivaldi "Kevad".

Teadlased kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et põhjuseks võib olla, et rõõmus muusika stimuleerib ajutegevust ja vallandab seeläbi suurema loovuse. Võib ka olla, et rõõmsa muusika toimel suureneb ajus dopamiini eritus, mis ka teadaolevalt võib loovat mõtlemist virgutada.