Milleks muusika on vajalik inimesele? Need inimesed, kes muusikaga ei tegele, arvavad, et lõõgastumiseks, emotsionaalsetel eesmärkidel ja muusika loob meeleolu. See maandab pingeid, viib tähelepanu mujale, tõstab toonust ning on ajamälu luues seoseid inimeste ja sündmustega vahel. Muusika loob heaolutunde.

Selleks, et mõista muusikamaailma mitmekesisust ja seda, kuidas erinev muusika meile mõjub, milliseid tundeid ja mõtteid tekitab, ongi koolis muusikaõpetus. Koolis õpitakse ühtlasi arendama oma muusikalisi võimeid. Seda saab teha vaid tegevustes osaledes, kaasa lauldes, pilli mängides, muusikaga liikudes, ise helisid luues. Igaühes on peidus muusikalised alged, mis vajavad avamist. Selline on tänapäeva muusikapsühholoogia ja pedagoogika seisukoht.

Muusikat saab õppida ka inimene, kes ei pea viisi. Pillimäng, liikumine muusikaga, improvisatsioonid häälega või digilooming ei vaja lauluoskust. Küll aga võimaldab osaleda muusikas, ühise tegevuse kaudu tunnetada ühtekuuluvust, ühishingamist, luua meeleolu, tõsta toonust, lõõgastuda.

Muusikaga tegelemist peaks alustama nii varakult kui võimalik. Ei piisa pelgalt igapäevasest taustamuusikast. Erineva muusikaga keskkond ja juhitud tegevused muusikaga avardavad nii lapse kui nooruki tundeelu, loovad seoseid lihasmälu, motoorika ja rütmi tajumise vahel, teisisõnu – võimaldavad teadlikumalt kogeda muusikalisi väljendusvahendeid. Muusikaga tegelemise käigus kasvab lapse huvi ja oskused ning laiem maailmapilt.

Teerajajateks muusikaõpetuse algaastail olid Eestis väljapaistvad kultuuriloo suurkujud nagu laulja Elsa Maasik, pianistid Eugen Kelder, Karl Sillakivi, Filip Joon, koorijuhid Riho Päts, Lembit Verlin, Ants Sööt ja paljud teised.

Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil [email protected]