Me kõik mäletame põhikooli keemiatunnist, et keemilised elemendid on kenasti paigutatud tabelisse, mis loob elementide perioodilisussüsteemi. Süsteemi esimeseks reegliks on, et elemendid seab tabelis järjekorda nende aatomnumber. See on prootonite arv elemendi aatomi tuumas.

Näiteks on vesiniku järjenumber 1, see tähendab, et vesiniku aatomi tuumas on üls prooton. Tegemist on kõige väiksema aatommassiga elemendiga. Raud aga on keemiline element järjenumbriga 26. Raual on seega 26 prootonit aatomi tuumas.

Teine reegel on, et elemendid rühmitatakse tabelis sarnaste omaduste põhjal. Nõnda tekibki süsteem, milles keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomnumbrist.

Perioodilisussüsteemi kuulub praeguse seisuga 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on tehislikud.

Perioodilisustabelit tuntakse ka Mendelejevi tabeli nime all, kuna Mendelejev leidis aatomite vahel perioodilised seosed ja aastal 1869 paigutas need tabelisse. Tollal oli teada üle 60 elemendi ning Mendelejev jättis tabelisse veel avastamata elementide jaoks tühjad kohad, mille eksisteerimist ta ennustas. Hiljem täidetigi need lüngad uute avastatud elementidega.

Kas lisaks kirjeldatud tabelile on perioodilisussüsteemi kujutamiseks ka teistuguseid viise? On ikka. 100 aasta jooksul on avaldatud ligikaudu 700 erinevat tabeli versiooni. Üks polulaarne kujutusviis on spiraal, mille keskel on vesinik. Oluline on, et kujutusviis järgiks samu reegleid, mis kirjeldatud tabeli puhul.

Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil [email protected]