Haridusministeerium koos lasteombudsmani, koolide ja noorte esindajatega on kokku pannud soovitused, kuidas koolis valimisperioodil tagada õppetöös neutraalsus.

Põhimõtteid ja noorte valimisvalvurite algatust tutvustasid pressikonverentsil Mailis Reps, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet ning ENL-i juhatuse esimees Ivo Visak. Pressikonverentsi video:

On maakondi, kus 16–18 aastased noored koonduvadki vaid paari kutseõppeasutusse või gümnaasiumi ning mis seetõttu on poliitikutele eriliselt huvipakkuvad, sest nii on koolitundi esinema pääsedes võimalik tabada suurt osa alaealistest valijatest.

Samuti nende noorte hulgas neid, kel iga lubab ka ise kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. See tähendab, et neil on võimalik teha koolikaaslaste hulgas valimisagitatsiooni, mida aga selle juhendmaterjali järgi siiski teha ei soovitata.

Õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet rõhutas, et kui koolis toimuvad valimiste teemalised väitlused, siis neid modereeritaks professionaalselt ning sealgi oleksid esindatud erinevad poliitilised jõud. Samuti tuleks koolitundides käsitletavate poliitteemade puhul tagada, et neid teemasid tutvustatakse, mitte ei agiteerita hääletama ühe või teise kandidaadi või erakonna poolt.

Koolijuhtidel soovitatakse selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu. Põhimõtted võiks rääkida läbi nii koolipere kui ka lapsevanematega.

Kui koolijuht ei näe, et suudab tagada neutraalsuse, siis on koolijuhi õigus teatada, et mitte ükski poliitiline üritus ei toimu koolis, selgitas Reps.

Õpilased peavad teadma, et on oma valikutes vabad ning et igaühel on õigus otsustada, kas ja kelle poolt ta hääletab.

Tasakaalustatuse põhimõte

Varasemate valimiste ajal on olnud mitmeid kordi, kus poliitikud on tulnud kooli esinema oma töö tutvustamise eesmärgil. Ühe erakonna esindaja kooli loengut pidama laskmine on aga tähendanud ka teistele erakondadele sama võimaluse andmist.

Juhendmaterjalis seisab, et kui kool tahab anda poliitilistele jõududele võimaluse tutvustada oma poliitilist platvormi (mitte tööd poliitikuna, riigikogulasena, volikogu liikmena vms), siis tuleb seda teha tasakaalustatult ning anda kõikidele poliitilistele jõududele oma vaadete tutvustamiseks sarnased võimalused näiteks väitluste, diskussioonide vms toel.

Mailis Reps rõhutas, et koolis ei jagataks valimisreklaami või -nänni. Sellest peaksid kindlasti hoiduma ka kooliõpetajad, -juhid ja ka õpilased, kes valimistel kandideerivad. “Aktiivne poliitikutöö koolis ei ole lubatud,” sedastas Reps.

Õpetaja peaks lahutama oma õpetajatöö ja poliitikutöö, selgitas Reps.

Lubatud on aga rentida kooliruume üritusteks, ka poliitilisteks üritusteks.

Kindlasti ei tähenda soovitused, et ühiskonnaõpetuse tundides või väitlusingides ei võiks käsitleda poliitika või valimistega seotud teemasid. See tähendab, et kui kutsutakse esinema mõni poliitik, siis tuleks tagada, et kutsutakse tasakaalustatult esinema ka teiste erakondade esindajaid.

Kui varasematel aastatel on koolis esinemiste eesmärk olnud ennekõike jõuda laste vahendusel valijatest vanemate ja õpetajateni, siis tänavu on võimalik jõuda otse noore valijaskonnani.

Koolil pole keelatud kutsuda poliitikuid kooli õppe- ja kasvatustöö raames tööst rääkima, kuid kool peab tagama, et tegemist oleks sisulise panusega õppetöösse vastavalt õppekavale.

Kaks kuud enne valimisi poliitikutest hoidumine

Vähemalt kaks kuud enne valimisi ei peaks kool enam ka õppetundide raames korraldama õpilaste eraldi kohtumisi poliitikutega, sest ajastus ja avalikus ruumis aktiveerunud valimiskampaania ei võimalda poliitikutel enam esineda valimiskampaaniast lahus.

Kool võib otsustada siiski poliitilistel teemadel infoüritusi, kuid need ei tohi toimuda tundide ajal ega vahel ning need on õpilastele vabatahtlikud.

Infoüritusest teavitatakse koolipere liikmeid ja lapsevanemaid ning info avaldatakse kooli kodulehel.

Mida teha, kui kool ei pea soovitustest kinni?

• Kooli sobimatust kampaaniast tuleb teavitada koolijuhti.
• Kui koolis on noorte valimisvalvurite projektis osalevaid noori, tasub teavitada ka neid, sest üks nende ülesannetest on jälgida, kas noortega käitutakse seaduspäraselt ja eetiliselt. Lisaks on nende ülesanne anda teada noorte mõjutamisest valimiste ajal.
• Kui eelnevast ei ole abi, siis tuleb pöörduda kooli pidaja – munitsipaalkoolis omavalitsuse, riigikoolis haridus- ja teadusministeeriumi poole.