Võimalus omandada kõrgharidust on üks peamisi tegureid, mis eristas neid, kes hääletasid Euroopa Liitu jäämise poolt ja selle vastu hääletanuid.

Teadlased otsisid ja kontrollisid aga muidki tegureid, mis võinuksid tuua teistsuguse hääletustulemuse.

Palju on räägitud sellest, et eakate hääled tegid Brexiti võimalikuks. Leicesteri ülikooli teadlaste tulemused näitavad, et eakatel valijatel oli tõesti mõju tulemusele, kuid vanust ei saa pidada peamiseks tulemust mõjutanud teguriks.

Oluline mõjutegur oli valija sugu. Samas etniline päritolu ehk see, kas tegu oli Ühendkuningriigis sündinu või sisserännanuga, ei mänginud statistiliselt olulist rolli.

Teadlased toovad välja, et kui Inglismaal ja Wales’is oleks valimisaktiivsus olnud seitse protsenti väiksem, oleks tulemus olnud vastupidine.

Võib ju küsida, mida sellise teadusuuringu tulemused meile annavad? Ennekõike annavad need teadmise, et on palju tegureid, millest tulemus sõltub, kuid nüüd on selgem ka see, millised teguri tegelikult mõjutavad ning milliste mõju on tagasihoidlikum.

Selle teadmise pinnalt on tulevikus võimalik täpsemini ennustada ka võimalikku hääletustulemust erinevates piirkondades.

Uurin ilmus ajakirjas World Development.