"Inimesed on seni eeldanud, et hüperkiirusel liikuvad tähed saavad pärineda vaid meie enda galaktikast, sest see on kõige massiivsem läheduses asuv objekt. Oleme alles hiljuti hakanud hoomama, et kuigi Suur Magalhãesi Pilve mass on Linnutee omast kümme korda väiksem, on see siiski märkimisväärne," sõnas uurimuse esimene autor Douglas Boubert, Cambridge'i ülikooli täheteadlane ERR Novaatorile.

Varem välja pakutud hüpoteesi kohaselt tekivad ülikiired tähed kaksiktähesüsteemidest. Galaktika keskmes asuva ülimassiivse musta augu lähistele sattudes rebitaks üks selle moodustavatest tähtedest aeg-ajalt ribadeks. Teine lennutatakse aga gravitatsiooniliste vastastikmõjude mõjul galaktikast välja. Samas polnud võimalik hüpoteesiga seletada, miks on seni valdav enamik tähtedest leitud taevalaotuse samast piirkonnast – Lõvi ja Sekstandi tähtkujust.

"Linnutee on sümmeetriline ja igasse suunda vaadates küllaltki samasugune ehk taoline asümmeetria polnud kuigi loogiline. Meie tähtede asukoha ja liikumissuuna alusel koostatud mudeli alusel võiksid neist enam kui 75 protsenti pärineda hoopis teisest galaktikast," selgitas Boubert.

Suurem osa tänaseks avastatud veidi enam kui 20st hüperkiirusel liikuvast tähest liigub Galaktika ketta suhtes 90-kraadise nurga all. Mudeli tehtava ennustuse kohaselt võiks võimsamate teleskoopidega tehtavate süstemaatiliste taevavaatluste käigus pildile Suur Magalhãesi Pilvest Linnuteeni ulatuv täherodu.

Samuti ei nõuaks tähtedele nende praeguse kiiruse andmine enam supermassiivse musta augu abi. Hüperkiirusel tähed saaksid tekkida ka tavalistes kaksiksüsteemides, mille üks liige plahvatab oma eluea lõpule jõudes supernoovana. Järsk massikadu lennutab tähe endiselt orbiidilt avakosmosesse. "Sellest üksinda ei piisaks. Suur Magalhãesi Pilv tiirleb aga Linnutee suhtes kiirusega umbes 400 km/s, mis annab tähtedele täiendava hoo," lisas astronoom. Piltlikult on seee võrreldav kiirrongilt ammunoole teele saatmisega.

Kokku võib Bouberti ja ta kolleegide hinnangul leiduda praegu Linnuteel või selle lähistel umbes 10 000 Suurest Magalhãesi Pilvest pärinevat tähte. Astronoom tõi lisaks välja, et mitmete sel viisil galaktikast pagendatavate tähtede mass ületab kordades Päikese oma. Nõnda jõuaks need oma tuumakütuse ammendada juba ammu enne Linnuteel jõudmist. "Ennustame, et lisaks tuhandetele tavalistele tähtedele lahkuvad kääbusgalaktikast kuni miljon neutrontähte ja musta auku," laiendas Boubert.

Töörühm loodab leida oma hüpoteesile täiendavat toetuspinda Linnutee tähti kaardistava Gaia satelliidi kogutavatest andmetest. Kokku määratakse projekti käigus enam kui 1,1 miljardi tähe asukoht ja liikumissuund. Selle käigus peaks jääma astronoomidele silma ka sadu uusi hüperkiirusel liikuvaid tähti.

Uurimus ilmub Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetises.