Akadeemik tõi välja, et kokkuleppeni jõudmine tähendas paarikümment aastat tõsist tööd. "(See ei) seadnud mitte ainult pikad plaanid sellele, mis teha tuleb, aga seadis ka rahalised kohustused. Selles mõttes ühe peamise tegija eemale tõmbumine on tõsine löök," sõnas Soomere. Praeguseks on aga juba kümme USA osariiki kinnitanud, et jätkavad kokkuleppe täitmist.

Komistuskiviks võib saada leppes toodud lubadustele rahalise katte leidmine. "Vaesematele riikidele mõjuvad kliimamuutused märksa rängemini ja neil puuduvad vahendid, et ennast n-ö välja osta ja oma kodanike heaolu tagada," nentis Soomere. Akadeemik lisas, et rahaliste toetuste osas on selles kohati arengumaad nagu Mehhiko ja Vietnam näidanud arenenud riikidele eeskuju.

Eesti eripärad
Eesti olukorda kommenteeris märkis Soomere, et Eesti osa maailmas õhkupaisatavast süsihappegaasist on vaid 0,06 protsenti. Samuti on fantastilised plaanid õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. "Aga tuletame ikkagi meelde, et praegu seisuga on Eesti inimeste ökoloogiline jalajälg 3 – 5 korda suurem kui maailmas keskmiselt. Sellelt tasemelt alustamine tähendab, et oleme alles kaugel sellest, kuhu on jõudnud ülejäänud maailm," leidis akadeemik.

Näiteks ületab praegu õhkupaistav CO2 hulk Eestist nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurema Afganistani heitekogust. "Meil on tarvis tervikuna saada majandus efektiivsemaks," rõhutas Soomere.