Katre Kets: kliimamuutuste ohjamine seob koostööle kõik riigid ({{commentsTotal}})

Riigijuhid Pariisi kliimakonverentsil
Riigijuhid Pariisi kliimakonverentsil Autor/allikas: Jacky Naegelen/Reuters/Scanpix

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Katre Kets kirjutab Keskkonnakuu raames linastuva filmi ''Inimese ajastu'' kommentaariks, et oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse — antropotseeni, kus inimtegevuse tulemusena tehakse üha enam kahju meie planeedile.

Kliima muutumist, eelkõige kliima soojenemist peetakse tänapäeva globaalprobleemide hulgas üheks suuremaks ohuks. Kliimamuutuste tekkepõhjused ja selle tagajärjed on teadlased ammu tõestatud, ka poliitilistes debattides ja diskussioonides pööratakse neile järjest suuremat tähelepanu.

Kannatavad eelkõige vaesed arengumaad
Meediakanalite kaudu jõuab meieni üha enam teateid ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja katastroofilistest loodusõnnetustest. Üldiselt on teada, et kliimamuutused mõjutavad enim vaeseid arengumaid. Sealsete elanike igapäevane toimetulek sõltub suuresti just looduskeskkonna tingimustest, samas on neil aga äärmiselt vähe vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Näiteks ähvardab Aafrika riike enim põuapiirkondade laienemine ja sellest tingitud joogivee nappus, kuid ka suur põllusaagikuse vähenemine. Järjest suurenevaks probleemiks on tugevasti saastunud vesi, mis põhjustab erinevate nakkushaiguste levikut.

Aasias loetakse suurima ohuga piirkondade hulka Bangladeshi, Vietnami, aga ka Indiat oma suure rahvaarvuga. Riikide vaesustase ühelt poolt ning sõltuvus rannikuäärsetest suurasulatest teiselt poolt teeb nad haavatavaks globaalse soojenemisega kaasnevatele nähtustele - üleujutustele ning troopiliste tsüklonite laastavale mõjule.

Haavatavad on ka väikesed saareriigid (nagu Kariibi mere saared, Filipiinid). Saari ohustavad eelkõige globaalne veetaseme tõus ja keeristormid, mis hävitavad näiteks rannikualade infrastruktuuri. Soojeneva kliima mõju on eriti tuntav ja suur ka mägipiirkondades. Näiteks Alpides on kliima soojenemine nähtav järjest taanduva jääliustiku ja lumikatte järgi. Praeguseks on mitmed suusapiirkonnad suletud, sest olud on muutunud liiga vesiseks ja lund ei saja piisavalt juurde.

Leping tulevikuga
2015. aasta 12. detsember oli maailmale ajaloolise tähtsusega – 195 riiki võtsid Pariisis vastu globaalse kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstuseelse ajastu temperatuuriga. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks.

Pariisi kliimakokkuleppele kirjutas 22. aprillil 2016 New Yorgis alla rekordiline arv liikmeid – 175. Mitte kunagi varem ei ole nii palju riike allkirjastanud rahvusvahelist kokkulepet juba esimesel päeval.

''See on ajalooline hetk,'' ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ÜRO Peaassambleele kogunenud liidritele: ''Täna allkirjastate uue lepingu tulevikuga''. Teiste seas kirjutasid kokkuleppele alla maailma suurimad kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe. Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kokkulepe kannab endas üht ja kindlat sõnumit – kogu maailmas tuleb üle minna madala süsinikuga majandusele. Peamiselt tähendab see, et tuleb hakata loobuma fossiilsete kütuste kasutamisest ja järk-järgult liikuda keskkonda säästvale taastuvenergiale. Üleminek vähesaastavale ressursitõhusale majandusele nõuab olulisi muudatusi tehnoloogia, energeetika, majanduse ja rahanduse valdkonnas, ehk seniseid käitumismustreid tuleb muuta terves maailmas.

Kuna igal piirkonnal ja riigil on oma majandustegevuse ajalugu oma erisuste ja iseärasustega, saavad eripärased ja ainuomased olema ka edasised tegevused madala süsinikuga majandusele üleminekul. Pariisis saavutatigi eelkõige see, et eri probleemide ja võimekusega riigid pandi viimaks ülemaailmse kokkuleppe nimel tegutsema.

Eesti väljakutsed
Maailma mastaabis on Eesti saastenumbrid tagasihoidlikud ja saaste vähendamise osas liigume kliimapoliitika plaanidega kindlalt puhtama tootmise suunas, mis tagab Eesti elanikele parema õhukvaliteedi ja tervislikuma keskkonna. Positiivseks muutuseks võib Pariisi kokkuleppe järgselt lugeda üleüldise tähelepanu ja huvi kasvu nii maailma kui ka meie endi kliimapoliitika käekäigu vastu.

Selgitusi on jaganud poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, tekkinud on diskussioone ja eriarvamusi, kuid mis veelgi olulisem, erinevatesse meediakanalitesse on järjest enam informatsiooni ja teadmisi jagama kutsutud meie akadeemilise kraadiga teadlased. Oleme jõudnud justkui valgustavasse ajajärku, kus eri infokanalite kaudu suunatakse ja õpetatakse inimesi keskkonna- ja kliimaprobleeme märkama, neist aru saama, olukorda hindama ja olema valmis ka muutusteks.

Pariisis kokkulepitu markeerib rohetehnoloogiate võidukäiku ja valdkonna innovatsiooni. Eesti, kui nutika IT riigi jaoks, loob kokkuleppe uusi ärivõimalusi taastuvate energiaallikate, energiatõhususe edendamise ning vähese süsihappegaasi heitega tehnoloogiate arendamise valdkonnas. Uued tehnoloogilised lahendused ei pea peituma enam pelgalt päikese- ja hüdroenergias. Näiteks on Hollandi ettevõte Plant-e arendamas tehnoloogiat, mis võimaldab energiat toota elustaimedest.

Ainuke eeldus on see, et taimedel peab olema maa, kus kasvada ning piisavalt vett. Rohetehnoloogia areng ja innovatsioon saavad kliimapoliitikas võtmeteemadeks juba lähiaastatel ning mida kiiremini me selle valdkonna võimalusi suudame ära kasutada, seda kasulikum meile endile.

Hirmutavad teaduslikud prognoosid sajandi lõpuks ei anna enam aega pikalt muutustega venitada – tegutseda tuleb kohe. See peaks meid kõiki panema mõtlema ja tegutsema nii kogu maailma kui väikese Eesti tervise pärast. Kodanike suurem teadlikkus kutsub survet ja seeläbi positiivset mõju avaldama ka energiatootmise ettevõtetele. Kõik me oleme seotud energiatarbimise kammitsatega, kuid püüame selles keskkonnas ka ellu jääda – hingata värsket õhku, puhata täis kõhuga soojas toas ja nautida elektroonikaseadmete võimekust.

Et me sellistest oludest edaspidi ilma ei jääks, peame kodanikena tundma meid ümbritseva vastu huvi ning avaldama julgemalt meelt puhtama ja keskkonnasäästlikuma tootmise kasuks.

Teaduspõhine ettevõtlus
Sellel teel aitavad meid teadlased, kelle roll kliimamuutuste teadvustamise ja ohjamise protsessis on hakanud järjest enam esile kerkima – ikka teadus ees ja mõtestatud tegevus järgi! Puhtale tehnoloogiale üleminekuoludes püütakse esmalt olemasolevaid tehnoloogiaid säästlikumaks ja efektiivsemaks arendada. Paralleelselt tegeletakse üha intensiivsemalt ka uute tehnoloogiate väljatöötamise ja arendamisega.

Võtmesõnaks ja suunaks on siin teaduse ja ettevõtluse omavaheline koostöö. Jõulisem suunamuutus teaduse toel tõstab usaldusväärsust ja tagab potentsiaalsete investorite jaoks kindluse, et suured kulutused uutesse tehnoloogiatesse ja tootmise ümberkorraldamisse ei ole tehtud umbropsu. Surve uusi tehnoloogiad kasutusele võtta on Pariisi kliimakokkuleppe järgselt kasvanud ka Eestis.

On tõsiasi, et kliimamuutused toimuvad meist sõltumatult niikuinii, olgu põhjuseks Maa telje võnklemine ja Maa iga-aastane trajektooride muutumine tiirlemisel ümber Päikese või päikeseenergia aktiivsuse muutused. Maad mõjutavaid asjaolusid ja protsesse on ülimalt palju ja meil napib veel teadmisi, et kõiki asjaolusid arvesse võtta.

Seetõttu ongi oluline saavutada muutusi selles, milles me oleme ise osalised ja mis on põhjustanud kliimamuutuste kiirenemise ja keskkonnaolude järsu halvenemise. Selles valguses on iga saastetegevust piirav ettevõtmine teretulnud. Vähemalt jääb siis lootus, et inimene ise oma tegevusega ei võimenda või lausa ei kutsu edaspidi esile tagasipöördumatuid protsesse, mida me tulevikus enam ohjata ei suuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: