Sarnaselt varasematele katsetele muutis George Daley Harvardi meditsiinikoolist koos kolleegidega esmalt inimeste naharakud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Rakutüübil on potentsiaali areneda peaaegu ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Seni polnud aga teadlased suutnud välja nuputada, millistel täpsetel keskkonnatingimustel või kemikaalide mõjul saab panna need muunduma veretüvirakkudeks.

Uue töö raames uuris Daley töörühm esmalt vereloomes keskset rolli mängivaid geene. Selle käigus jäid neile silma mitmed geenide avaldumist mõjutavad valgud. Pärast nende mitmete kombinatsioonide proovimist leidsid nad seitse valku, mille kombineerimisel muutusid pluripotentsed tüvirakud veretüvirakkudeks.

Daley lisas leitud valke kodeerivad geenid eelnevalt loodud tüvirakkude genoomi ja süstis rakud seejärel hiire organismi. Ligikaudu 12 nädalat hiljem hakkas nende mõjul tekkima uusi punaseid ja valgeid vereliblesid ja vereliistakuid.

Võrreldava tulemuseni jõudsid täiskasvanud hiirte tüvirakkudega katseid teinud New Yorgis asuva Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlased. Erinevalt Daleyst kasutas töörühm kopsude pinnalt kogutud rakke. Kopsutüvirakkude verd tootvateks rakkudeks muutmiseks läks tarvis nelja valku. Potentsiaalselt on võimalik kasutada sama meetodit inimeste puhul. Seda tuleb aga esmalt katseliselt kinnitada.

Enne selle kasutusse võtmist tuleb üksikasjalikumalt uurida ka Daley loodud verd. Kuigi katsetes kasutatud hiirtel ei tekkinud tüvirakkude siirdamisel tervisehädasid, pole veel täiesti kindel, et rakud ei muteeru ja põhjusta seeläbi vähiteket. Samuti ei tooda need hetkel uusi vererakke veel nii tõhusalt kui keha enda vastavad rakud.

Daley loodab jõuda kaaslastega siirdamiskõlbulike vere koostisosadeni paari aastaga. Punastel verelibledel ja vereliistakutel puudub tuum ning need pole jagunemisvõimelised. Seega pole ka ohtu, et need hakkaksid kehas kontrollimatult jagunema.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature (1; 2).