Naharakkudest loodi sugurakkude eelkäijaid
Iisraeli ja USA teadlased on suutnud esimeste korda muundada inimeste naharakkudest saadud pluripotentsed tüvirakud potentsiaalselt sugurakkudeks areneda suutvateks rakkudeks. Saavutus võiks aidata pikemas perspektiivis lahendada viljatusega seonduvaid probleeme.
Vähem kui kümne aastaga on teadlased teinud inimeste keharakkude ümberprogrammeerimise vallas olulisi edusamme. Neisse sobilikke kemikaale viies ja/või geene siirdades saab muuta rakud pluripotentseks. Indutseeritud pluripotentsed rakud suudavad sobilike kemikaalide mõjul omakorda areneda ükskõik millisteks keharakkudeks. Näiteks on neist kasvatatud inimeste võrkkesti ja vereliblesid. Loomkatsetes on suudetud minna veelgi kaugemale ja luua keharakkudest rakke, mis küpsesid viljastusvõimelisteks sugurakkudeks.
Hiirte puhul toimiv meetod pole aga inimestega rakkudega tehtud katsetes vilja kandnud. Sugurakkude eelkäijateks muundusid vaid mõned üksikud rakud või viidi rakkudesse seejuures geene, mis oleks muutnud need kliinilistes rakendusteks kasutuskõlbmatuks. Cambridge'i ülikoolis töötava Azim Surani töörühm teatab nüüd, et suutis koostöös Iisraelis asuva Weizmanni instituudi teadlastega hiirte puhul kasutatud meetodit täiustada ja muundada sugurakkude eelkäijateks 25-40 protsenti nii meeste kui naiste naharakkudest.
Töörühm leidis loodud rakkude geenide avaldumismustreid uurides, et see oli äärmiselt sarnane raseduse katkestamisel eemaldatud embrüote sugurakkude eelkäijarakkude geenide avaldumismustritega. Sama pandi tähele eelnevatel aastatel hiirtega tehtud katsetes. Surani märgib, et rakke näis õigele arenguteele tõukavat teistsugune valk kui hiirte puhul, misläbi nendivad nad, et närilistega tehtavatest katsetest ei pruugi uurimissuuna puhul väga palju abi olla.
Järgmiseks sammuks oleks sugurakkude eelkäijate munanditesse või munasarjadesse siirdamine, et näha, kas need küpsevad inimeste sugurakkudeks. Protseduur tekitaks aga eetikaga seonduvaid probleeme. Lisaks pole kindel, kas loodud rakud on inimorganismile täiesti ohutud. Nõnda võivad inimkatsetele eelneda teiste primaatidega tehtud katsed.
Juhul kui protseduur tõepoolest edukaks osutub ja seda ka inimkatsetes korrata suudetakse, võib see pikemas perspektiivis viia veelgi sügavamate eetiliste dilemmadeni. Muu hulgas oleks võimalik luua tehnikaga uurimisotstarbeks embrüoid, mille loomine teaduslikel eesmärkidel on näiteks USA-s keelatud. Samuti oleks põhimõtteliselt võimalik luua munarakke ka meeste naharakkudest.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Cell