Paljudest seni tehtud uuringutest ilmneb, et saastatud õhk nõuab kogu maailmas igal aastal miljoneid inimelusid. Suurem osa neid juhtumeid tuleneb südame-veresoonkonna haigustest, kuid selgusetuks on jäänud, millest on see ilming tingitud.

Mark Miller Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ja tema uurimisrühma liikmed tegid katseid vabatahtlikega, kes olid nõus sisse hingama rohkete kulla nanoosakestega õhku. Õnneks on teada, et kulla nanoosakesed on inimesele ohutud. Mõõtmine näitas, et neid osakesi ilmus katseisikute verre juba 15 minutit pärast kullaosakestega õhu hingamise algust. Hilisematest proovidest selgus, et kulla osakesi leidus uriinis ja veres veel ka kolm kuud hiljem.

Seepeale tegid teadlased samu katseid inimestega, kellel oli vaja teha südame-veresoonkonna operatsioon. Neil katseisikutel oli veresoonte seintele juba tekkinud soonte läbimõõtu ahendavaid ohtlikke naaste. Selgus, et sissehingatavast õhust verre sattunud kulla nanoosakesed kuhjusid neil inimestel eriti just neisse naastudesse. Nii oletavadki Miller ja kaasautorid ajakirjas ACS Nano, et õhusaaste tervisemõju võibki tuleneda saasteosakeste lisandumisest juba tekkinud veresoone naastude koosseisu.

Kullaosakesed on küll ohutud, aga paljudes päris õhusaastes leiduvates pisiosakestes võib sisalduda ju kes teab mis ühendeid, mis võivad veresoontes midagi kahjulikku korda saata.