Peenosakesed nõuavad Eestis sadu inimelusid
Inimtegevuse läbi õhku paisatud nanoosakesed ohustavad inimeste tervist. Isegi Eestis, kus õhk maailma kontekstis võrdlemisi puhas on. TÜ keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul hukkub aastas peenosakeste tõttu enneaegselt endiselt sadu inimesi, kuigi õhukvaliteet on viimastel aastatel oluliselt paranenud.
„Need osakesed on erinevat päritolu, nad võivad olla inimese tekitatud, näiteks põlemisprotsessides, nad võivad tulla autokummide-naastrehvide kulumisest, nad võivad tulla diiselmootorist, võivad tulla ahikütte korstnast ja nad võivad tulla ka loodusest, näiteks metsatulekahjud, vulkaanipursked“ loetles Orru saates „Labor" ohtlike peenosakeste allikaid. Maailmas on dotsendi sõnul tehtud väga palju uuringuid, kus on näidatud, et need omavad tervisele kahjulikku mõju. Selle ulatus sõltub nii osakeste keemilisest koostisest kui suurusest.
Kuigi võrreldes maailma keskkonnastandarditega on olukord Eestis väga hea, näitavad terviseuuringud Orru hinnangul, et isegi Eesti õhus leiduv saaste mõjutab oluliselt inimeste eluiga. „Nagu on ka Euroopa teadlased näidanud – negatiivsed mõjud tervisele ilmnevad ka piirväärtustest madalamatel sisaldustel. /.../ Ütleme nii, et teistel on asjaolud veel halvemini,“ tõdes dotsent.
Peenosakesed tekitavad põhiliselt kahte haigusgruppi kuuluvaid probleeme. Lisaks kõrgenevale hingamisteede haiguste riskile mõjutavad need ka südameveresoonkonna tööd. „Eriti, kui me räägime nanomõõdus ultrapeenosakestest, mis on väga väikesed ja lähevad meie vereringesse ja sealt kaudu mõjutavad meie südameveresoonkonda,“ lisas Orru. Suuremad, umbes mikromeetrise läbimõõduga osakesed põhjustavad seevastu rohkem hingamisteede haigusi.
Siiski võib peenosakeste kontsentratsioon teatud ajaperioodidel ja paikades ka Eestis üle normi tõusta. Eeskätt juhtub see kevadeti, mil lume sulamisel sellesse talve jooksul lõksu jäänud osakesed uuesti õhku paisatakse. Samuti on nende tase kõrgem ka tänavate ääres. Eriti palju tekib peenosakesi kulu põlemisel.
Kokkuvõtlikult viivad need aastas sadade inimeste enneaegse surmani. „Just need inimesed, kellel on nõrk tervis, ka tundlikud inimesed – nemad oleksid siis ilma õhusaasteta elanud mõned aastad kauem. /.../ Praegu on iseenesest olukord õhukvaliteedis ka viimastel aastatel mõnevõrra paremaks läinud, aga see riskihinnang, mis meil mõned aastad tagasi tehtud sai, näitas umbes 600 varajast surmajuhtu,“ märkis dotsent. Seejuures ei ole peenosakeste arv järjepidevalt langenud, kuna lisaks heitmete hulgale mõjutavad nende kontsentratsiooni ka hajumistingimused, näiteks ilmastik.
Eesti suhteliselt hea olukorra taga on mitmed tegurid. „Esiteks meie asukoht – me asume ikkagi Põhja-Euroopas, kus on üldiselt õhukvaliteet suhteliselt hea. Meie elanike asustustihedus ei ole väga suur ja kuigi meile tundub, et meil on palju saasteallikaid, teistel on neid ikka veel rohkem,“ selgitas Orru.
Õhukvaliteeti on võimalik veelgi parandada, kuid see sõltub eeskätt juba inimestest endist – tööstusheitmete hulga languse tõttu on juhtivateks saasteallikateks tõusnud transpordisektor ja ahiküte.
Kuula intervjuud täismahus saates „Labor".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Labor