Pruunid kääbused ei ole tähed, sest need on selleks liiga väikesed. Neis ei toimus seda Päikese sisemuses toimuvat põhireaktsiooni – vesiniku tuumade ühinemist heeliumi tuumadeks, mille tulemusel Päike ja teised tähed nii heledalt säravadki.

Pruunid kääbused ei ole aga ka planeedid, sest on liiga suured, et neid saaks rahuliku südamega liigitada planeetideks ja nüüd ongi siis teadlasrühm eesotsas ZengHua Zhangiga Kanaari saartel asuvast astrofüüsika instituudist avastanud meist umbes 750 valgusaasta kauguselt pruuni kääbuse, mis on umbes 90 korda raskem kui meie Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter, ja seega ka kõige suurem teadaolev pruun kääbus üleüldse.

Kuid mis samuti kõige tähelepanuväärne – see kääbus koosneb tervelt 99,99 protsendi ulatuses ainult vesinikust ja heeliumist, universumi kõige algsematest ja levinumatest elementidest. Nii suur puhtus ehk teise elementide puudumine viitab, et kääbus on tekkinud ürgsest gaasist, millesse ei ole veel segunenud tähtedes ja supernoovades tekkinud raskemaid elemente.

Seda, et ürggaasist võib pruune kääbuseid tekkida, ei osanud teadlased oodata, aga nüüd on üks selline taevakeha leitud ja teadlased jälle natuke targemad. Avastusest kirjutavad nad Briti Kuningliku Seltsi kuukirjas.