Väga suuri tähti tekib arvatust rohkem
Öötaevas tunduvad kõik tähed ühesuurused täpikesed. Tegelikult, kui lähemalt vaadata, on tähti saadaval paljudes suurustes. Kui aga seni on arvatud, et väga suuri tähti on universumis suhteliselt vähe, siis nüüd võib astronoomide uurimistööst järeldada, et väga suuri tähti võib olla siiski arvatust märksa rohkem.
Rahvusvaheline astronoomiderühm eesotsas Fabian Schneideriga Inglismaalt Oxfordi ülikoolist avastas, et meie Linnutee galaktika kaaslasgalaktikas, suures Magalhaesi pilves on ühes tähetekkepiirkonnas eriti suurel hulgal meie Päikesest palju kordi suuremaid tähti.
Seni on arvatud, et tähetekkepiirkondades, kus tähed kosmilisest tolmust ja gaasist tekivad, tekib Päikesest vähemalt kümme korda suurema massiga tähti ainult ühe protsendi jagu, kuid senised arvamused võivadki olla vabalt ekslikud, sest suured tähed põlevad kiiresti ja kustuvad ruttu. Seetõttu leidub neid vähe ja on keeruline hinnata, kui palju on neid alguses tekkinud.
Schneider ja kolleegid analüüsisid väga hoolikalt 247 tähte massiga 15–200 päikese massi. Varasemates uuringutes on sel moel analüüsitud pigem väiksema massiga tähti, sest suurema massiga tähed kaovad tähetekkepiirkondadest ju kiiresti. Kuid nüüd uuritud tähetekkepiirkonnas hakkas tekkima tähti alles kaheksa miljonit aastat tagasi. Piirkond on seega noor, setõttu ka suurte tähtede rohke ja ka meile suhteliselt lähedane – vaid umbes 160 000 valgusaasta kaugune.
Schneider ja kaasautorid kirjutavad tulemustest ajakirjas Science ja lubavad edaspidi uurida veel muid tähetekkepiirkondi olemaks kindlad, et nüüd avastatut võib julgelt laiendada üle kogu maailmaruumi. Kui aga ongi nii, et väga suuri tähti tekib arvatust rohkem, siis peaks ilmaruumis arvatust rohkem leiduma ka supernoovasid ja musti auke, milleks väga suured tähed tihtipeale muutuvad.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa