Universumi esimesed ehk III populatsiooni tähed olid hiiglaslikud, ületades massi poolest Päikest 20-130 korda. Kuna universumile aluse pannud Suure Paugu käigus tekkis vaid kergemaid elemente nagu vesinikku, heeliumi ja liitiumi, puudus veel tõhus viis, kuidas saaksid kuumad gaasipilved kiiresti jahtuda, fragmenteeruda ja väiksemateks tähtedeks tiheneda. Hiidtähtede teke oli oluliselt kergem.

Väiksemad tähed said hakata tekkima alles pärast seda, kui III populatsiooni tähed suurejooneliselt plahvatades universumit heeliumist raskemate elementidega piisavalt rikastasid. Ent tähelepanek „suured tähed põlevad kiiresti läbi“ kehtib ka astronoomias.

Nii polnud tähtede ennustatava kahe miljoni aastani ulatuva eluea tõttu täheteadlased kindlad, et neil õnnestub universumi arengut kirjeldavate mudelite seda aspekti üleüldse proovile panna ja III populatsiooni tähtede olemasolu otseselt kinnitada. Seni on registreeritud vaid tõenäoliselt nende plahvatamisel vallandunud valgust.

Värske avastuse teinud hollandi ja saksa teadlased ei otsinud Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi abil spetsiifiliselt universumi esimesi tähti, vaid lihtsalt väga kaugeid galaktikaid, mis moodustasid vähem kui 800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Mitmetest kandidaatidest paistis oma eredusega silma CR7'ks nimetatud tähesüsteem. Noore galaktika lähema uurimisel järel arvavad astronoomid alternatiivsete selgituste välistamise järel, et tegu on üldse kõige eredama galaktikaga, mis kunagi leitud.

Ent nende oletused ei piirdusellega. Galaktikast pärinev valguses võib näha vaid vesiniku ja heeliumi sõrmejälgi ehk spektrijooni. Tähelepanek viitab, et täheparv koosneb vähemalt suures ulatuses III populatsiooni tähtedest. Tulemuste kinnitamisel annab leid mõista, et universumi ürgseima loomusega tähtede leidmine on arvatust hõlpsam.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal.