Üks Ameerika teadlane väidab nüüd oma uurimistöö põhjal, et hiidplaneedi ja pruuni kääbuse vaheline piir jookseb nelja kuni kümne Jupiteri massi kandist, kuid ei sõltu ainult massist.

Pruun kääbus on taevakeha, mis võiks olla täht, kuid ei ole, sest on selleks liiga väike, nii et tavalist vesinikku heeliumiks muundavat tuumareaktsiooni temas ei toimu, mistõttu on ta tähtedest palju tuhmim. Tihtipeale tiirlevad pruunid kääbused nagu planeedidki mõne tähe ümber.

Kevin Schlaufmann Johns Hopkinsi ülikoolist kõrvutas 146 planeedisüsteemi tähtede ja planeetide omadusi. Analüüs näitas, et Jupiteri laadseid hiidplaneete leidub ainult nende tähtede juures, mis sisaldavad rohkesti rauda, pruune kääbuseid leidub aga enamasti rauavaesemate tähtede juures.

See tundub ka loogiline, sest Jupiteri laadsed hiidplaneedid arvatakse tekkivat esialgu kivise kerana, mille ümber koguneb hiljem paks ja tihe atmosfäär. Kivise kera tekkeks on aga soodne, kui pilv, millest täht ja ta planeedisüsteem tekivad, sisaldab rohkesti neid elemente, millest kivid koosnevad. Pruunid kääbused arvatakse aga tekkivat nagu tähedki, lihtsalt gaasi kokkutõmbumisel.

Schlaufmann kirjutab sellest ajakirjas Astronomy & Astrophysics ja järeldab, et otsustamaks, kas tegu on planeedi või pruuni kääbusega, tuleb piiripealsetel juhtumitel kasuks peale taevakeha massi arvesse võtta ka tema tähe keemilist koostist.

Piiri tõmbamine on tähtis kasvõi seepärast, et teada, kui palju me eksoplaneete üldse avastanud oleme. Praegu on eri andmebaasides eksoplaneete kirjas erinev arv, ja seda osaliselt ka hiidplaneetide ja pruunide kääbuste vahelise piiri siia või sinna vedamise tõttu.