Astronoomid koostasid pruuni kääbuse ilmakaardi
Tuleb välja, et astronoomid võivad teha ka ilmavaatlusi. Sest rühm astronoome annab teada, et nad on koostanud meist kuue valgusaasta kaugusel asuva pruuni kääbuse kohta ilmakaardi, täpsemalt pilvkattekaardi.
Pruun kääbus on kummaline taevakeha — tähe kohta liiga väike ja planeedi kohta liiga suur. Päris täht ta kindlasti ei ole, sest päris tähe moodi eredalt ta ei sära, vaid ainult miilab veidi. Pigem meenutab ta Jupiteri sugust hiigelsuurt gaasplaneeti, aga on igasugusest Jupiterist ikka mitu või mitukümmendki korda veel hiigelsuurem.
Teadlased vaatlesid nüüd pruuni kääbust nimega Luhman 16B läbi Euroopa Kosmoseorganisatsiooni Tšiilis asuva Väga Suure Teleskoobi ja eristasid selle taevakeha pinnal tumedamaid laike, mida nad tõlgendavad pilvedena.
Luhman 16B avastati alles möödunud aastal. Koos oma paarilise Luhman 16Aga on ta Maale kõige lähem pruun kääbus, mis seni teada. Ta on meist ainult poolteist korda kaugemal kui lähim Päikesesüsteemiväline tähesüsteem Alfa Centauri.
Kuid lähedusest hoolimata ei suutnud astronoomid tema pinnalaike otseselt vaadelda, sest ta paistab meile ka teleskoopide kaudu lihtsalt ühe tillukese täpina. Astronoomid jälgisid aga tähelepanelikult tema heleduse muutusi. Heledus muutub aga arvatavasti seetõttu, et kui Luhman 16B pöörleb, siis jääb meie poolsele küljele tumedamaid laike või pilvi mõnikord rohkem, mõnikord vähem.
Teadlased rehkendasid välja, kuidas pilved peaksid paiknema, et saaksid tekkida just sellised heleduse kõikumised, nagu teleskoobist näha oli. Nii joonistasidki nad pruuni kääbuse pilvekaardi ja on selle nüüd ajakirjas Nature ka avaldanud.
Uurimistöö juht Ian Crossfield Saksamaalt Max Plancki Astronoomiainstituudist ütles naljaga pooleks, et tulevikus, kui inimesed Luhmann 16B juurde lendavad, võivad eksometeoroloogid kindlasti juba prognoosida, kas neil on seal oodata pilvist või selget ilma.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Vikerraadio Teadusuudis