Sageli kiputakse arvamusartikleid ja esseid kirjutades või ka suuliselt, näiteks valimistel seisukohta kaitstes vaid oma tõekspidamisele rõhuma. See võib aga takistada vastaspoole veenmist, vaja on veenatavale näidata, et kaalutakse ka tema väiteid ning lükatakse need ümber või pakutakse alternatiive. Siin võib abi olla eelnevalt dialoogi kujutlemises ning probleemikesksemas mõtlemises.

Ameerika Ühendriikides, Columbia ülikoolis paluti 60 bakalaureusetudengil osaleda tunnises kirjutamisharjutuses. Katses osalejatel lasti koostada dialoog kahe telekommentaatori vahel, arutleda kahe linnapeakandidaadi üle. Osalejad said loetelu linnas valitsevatest probleemidest ning nimekirja lahendustest, mida kumbki kandidaat nendele probleemidele pakub.

Teises grupis olnud tudengid said sama informatsiooni linna ja kandidaatide kohta, kuid neil tuli dialoogi asemel kirjutada veenev essee, mis rõhutaks kandidaatide tugevaid külgi. Seejärel lasti kummagi rühma liikmetel kirjutada kaheminutise telereklaami stsenaarium, millega enda eelistatud kandidaati toetada.

Katse esimese järgu kirjatükke võrreldes leidsid teadlased, et dialoogi loonud osalejad kasutasid vaoshoitumaid väiteid. Samuti ilmnes, et esseedega võrreldes sisaldasid kahekõned enam kaht kandidaati võrdlevaid arvamusi, mis olid samas rohkem seotud linnaprobleemide ja kandidaatide pakutud lahendustega.

Ka järgnevas telereklaamis viitasid dialoogi kirjutanud tudengid rohkem linnaprobleemidele ja nende lahendustele, seostasid probleemi tegevuskavaga, võrdlesid rohkem kandidaate, olid kandidaatide seisukohtade suhtes kriitilisemad.

Niisamuti kippusid dialoogirühma kuulunud telestsenaariumis vähem tõepõhjata väiteid pakkuma. Ainult 20% dialoogirühma tudengitest esitas põhjendamatuid väiteid, samal ajal kui esseerühmas oli selliseid 60%.

See näitab, et dialoogiharjutus aitab sügavuti ja laiahaardelisemalt seisukohti vaagida, poolt- ja vastuargumente kaaluda. Dialoogi konstrueerimine aitas tudengitel paremini mõelda.

Lisaülesande tegemisel ilmnes, et dialoogirühmas osalenutel oli nüansirikkam arusaam teadmistest. Kui esseerühmas paistsid mõned teadmist tõlgendavat absoluutsest vaatenurgast, mille kohaselt teadmised on kogum kindlatest tõsiasjadest, mis on hinnangutest täiesti lahus, siis mitte ükski dialoogirühma liige nii ei arvanud. Seega dialoogiharjutus, mis kestis vaevalt tunni, avaldas tugevat mõju tudengite epistemoloogilisele mõtlemisele.