Kolm mõtet professor Margit Sutropilt:

1. Ülikooli juhtimises on senisest enam vaja kuulamist, mitte ülevalt alla informeerimist enda edulugudest.
2. Tuleb tõstatada arutelud praeguse õppekorralduse, näiteks 3+2 õppeaja ja lõpetajate oskuste üle.
3. Ülikooli põhimõtted ei tohiks jääda vaid deklaratiivseks ehk sõnad ja teod peavad minema kokku.

Kolm mõtet professor Volli Kalmult:

1. Kokku tuleks leppida ülikooli rahvusvahelistumise piiris, mis Kalmu hinnangul võiks jääda 25 protsendi juurde.
2. Praegusi noori ei saa õpetada 40 aasta pärast tööturul hakkama saamiseks; neid tuleb õpetada õppima.
3. Tuleb luua võimalus noortele akadeemilisse karjääri siseneda ning leida viis, kuidas seisakusse jäänud juhtivatel akadeemilistel ametikohtadel olevad inimesed oma kohtadelt lahkuksid.

“Kindlasti on häid rektorikandidaate Tartu ülikoolis rohkem kui 1%.” Volli Kalm

Volli Kalm tõi oma avasõnavõtus välja, et on vaja kokku leppida, kuhu soovib Tartu ülikool jõuda rahvusvahelistumises. Kui võtta eeskuju Eestile sarnanevatest väikeste keelega riikide ülikoolidest, siis seal on see “piir” umbes veerandi juures. Seda tõi Volli Kalm välja ka oma valimisplatrvormis – TÜ välistudengite, õppejõudude ja võõrkeelsete õppekavade osakaal peaks olema 20–25 protsenti.

“Miks ma kandideerin Tartu ülikooli rektoriks? Keegi peab seda ju tegema. Oleks olnud ju kurb, kui professor Volli Kalm oleks pidanud täna rääkima üksi sellest kui hästi meil on läinud, kui hästi meil läheb ja kui hästi meil hakkab minema.” Margit Sutrop

Margit Sutrop selgitas, et teda innustas kandideerima mullu detsembris Postimehes avaldatud artikkel, kus üliõpilased soovisid ülikoolile suuremat avatust ja uuendust. Ülikooli arengut pärssivad probleemid on aastaid kuhjunud ning mõni neist vajab uuesti aruamisele võtmist, tõi Sutrop välja.

Teisiti peaks tegema kuut suurt asja:

1) Tõsta TÜ nähtavust ühiskonnas, mida tähendab igapäevaselt väärtustada ja võimendada seda tööd, mida TÜ töötajad iga päev ühiskonna heaks teevad. Ülikoolpere ekspertteadmine peaks jõudma ühiskonda senisest parema kommunikatsiooni ja tugiteenuste abil

2) Paljud strateegilised küsimused tuleb uuesti tõstatada. Näiteks tõi ta välja sellised valupunktid:

• Vastutusvaldkondade jaotus.
• Dubleerimine.
• Bologna protsessi tulemusena sündinud 3+2 õppe analüüsimine – kas see on mõistlik valik, äkki tuleks kaaluda 4+2 või integreeritud 5-aastast õpet?
• Ülikool peab uurima, kas praegused lõpetajad vastavad tööturu vajadustele.
• Milline on olnud tasuta kõrghariduse mõju õppele? Mis on saanud avatud ülikoolist ja milline on ühiskonnas vajadus selle järele.
• Kuidas suurendada doktoriõppe lõpetamist, kuidas tagada doktorantidele väärikas sissetulek, kuidas väärtustada doktorikraadi ühiskonnas?

3) Koostöövõimekuse tõstmine. “Ma arvan, et Tartu ülikoolis on täna liiga palju konkureerimist ja vastandamist,” sedastas Sutrop pidades silmas eesti ja välisõliõpilaste, siinsete ja välisõppejõudude jmt vastandamist. Selle asemel tuleks liikuda sümbioosi ja koostöö poole. Sutrop soovib luua võrgustiku, kus pannakse kirja inimeste kontaktid, kes tahaksid külalisloengute või teadusprojektides osalemise kaudu osaleda.

4) Kaasav ja avatud juhtimine. Paremate tulemuste saamiseks on vaja paremini paremate tulemuste saavutamiseks on vaja parandada tugistruktuuride koostöövõimekust ning viia tugistruktuur uue valdkondliku struktuuriga vastavusse.

Lisaks soovib Sutrop kasutada paremini ära senatisse kuuluvate dekaanide senati ajupotentsiaali ja parandada senati ja nõukogu ning rektoraadi ja nõukogu vahelist koostööd.

Sutrop peab oluliseks, et senisest enam räägitaks ülikooliperele ülikoolis toimuvast, mitte ei informeeritaks vaid rektoraadi edutegudest. Tarvis on rohkem kuulata.

5) Inimesed – ülikooli kõige olulisem vara. Soov on toetada iga inimesed individuaalset arengut ja koostööd. Oluline on, et ülikoolis töötaksid ja õpiksid õnnelikud inimesed. Iga inimene peaks saama teha just seda tööd, millega ta kõige paremini hakkama saab ning mida ta teha tahab. Samuti tuleb aidata tudengitel saada ennast juhtivateks õppijateks.

6) “Tartu ülikooli kuus sammast on tema põhiväärtused: teaduspõhisus, akadeemiline vabadus, ülikooli avatus, koostöö, inimkesksus ja vastutus. TÜ peab kõiges lähtuma neist ühistest sõnastatud väärtustest, sealjuures on oluline, et need ei jääks vaid deklaratiivseteks, vaid sõnad ja teod oleksid kooskõlas.”

Struktuurireformi ja interdistsiplinaarsuse teemal

Mõlemad rektorikandidaadid on ühel meelel, et ette võetud muudatustega tuleb jätkata, et struktuurireform saaks täiel määral jõustuda. Sutrop soovib struktuurireformi järel tekkinud ülikooli panna toimima ja täita see sisuga.

Sutrop tõi välja, et on erialasid, mida õpetatakse üksnes Tartu ülikoolis – taoliste erialade sulgemise puhul ei tohiks teha ülikooli rektoraat eraldisesivalt otsuseid; need otsused peaksid sündima informeeritud arutelu käigus, seda nii ülikooli sees kui ühiskonnas.

Interdistsiplinaarsuse kohta ütles Sutrop, et tuleb mõelda, millised pädevused on lõpetajatel – sageli ei ole need seotud kitsa erialaga. Samas ettevõtjad võivad hetkel oodata just kitsa eriala oskustega inimesi. Sealjuures ei tasu ära unustada, et ühiskond ei pruugi osata näha, milline on õppes ülekantavate oskuste osakaal, kuid pikas perspektiivis on vaja ikkagi interdistsiplinaarsete pädevustega inimesi.

Volli Kalm, erinevalt Margit Sutropist, ei tahaks saata oma last õpetaja juurde, kes on oma teadmised saanud kokku erinevate õpetajate juures ehk et Kalm, erinevalt Sutropist, pooldab pigem kitsama eriala kesksemat lähenemist. Kalm peab aga oluliseks õpetada õppureile oskust õppida. Samas aga ta märkis, et teadmiste “skelett” võiks olla laiem kui kitsas eriala loodus- või täppisteadustes, ning ses suunas on ülikool ka viimasel kolmel aastal muudatusi teinud. Ja siis jätkas Kalm, et oma kitsas erialas tuleb siiski saada kindel teadmiste pakett ning siis üldpädevuste “sekelett”. Ta ei usu, et praegusi noori saaks õpetada nii, et nad nende teadmistega 40 aasta pärast hakkama saavad.

Rektorikandidaadid asetavad end tudengi kingadesse - kus on probleemid?

Sutropi hinnangul võiksid tudengid saada ka akadeemilise puhkuse ajal õppida. Kalmu sõnul on arusaamatu, miks on reegel, mis keelab kellelgi puhkuse ajal õppimist.

Kalm leiab siiski, et see akadeemilise puhkuse ajal õppimine on vaid väike probleem. Palju olulisem on näiteks varasema töö ja õpikogemuse hindamine, mis kõigis ülikooli osades pole võimalik. Kui tudeng töötab ja õpib samal erialal, siis peaks ülikool senisest enam arvestama praktilist töökogemust.

Volli Kalm käis välja tudengite tagasisidest tuleneva soovituse: tõsta nõudmisi tudengitele.

Kalm Sutropile: Kui teaduskond on nagu koloss, nagu sa väitsid, kuidas siis ülikooliga on? Ülikool on ju veel suurem.

“Ega see kerge olegi,“ vastas Sutrop. Valdkonna juhtimise teeb keeruliseks see, kui proovida tegeleda kaasava juhtimisega. Otsustava ja efektiivsusele orienteeritud juhtimisega pole seda tõesti raske teha, märkis Sutrop ja tõi paralleeli tsaari ja kuningaga viidates sinavormis peenelt Kalmu juhtimisstiilile.

Selle asemel peaks rohkem kuulama ja jõudma konsensusteni, leiab Sutrop.

Sutrop Kalmule: Ma lugesin hoolikalt su arenguvisiooni. Oled hästi kokku võtnud, kuhu me oleme jõudnud. Hästi palju kiidad sa inimesi – selle oled sa aja jooksul hästi ära õppinud. Aga too välja kolm asja, mida ülikool peaks järgmisel arenguperioodil tegema.

“Kui sa oleksid lugenud lõpuni, siis sa oleksid leidnud neid rohkem, aga kui ma valin kolm välja, siis eismene on rubriik inimesed – ülikooli ja akadeemilise pere liikmed,“ märkis Kalm. See puudutab uue karjäärimudeli loomist, mille tegemist tuleb alustada ülikooliseaduse muutmisest. Karjäärimudeli muudatus peaks võimaldama kolme asja, millest praegu puudust tuntakse:

1. edutamine, mis tugineb atesteerimisel.
2. atesteerimine ise peab tagama selle, et iga inimene ülikoolis töötaks selles rollis, kus ta ise kõige paremini sobib. See avab noortele rohkem tee akadeemilisse karjääri. Lisaks tagab see selle, et erinevatelt ametipostidelt lahkutaks hetkel, kus areng sel ametipostil on seisma jäänud. Eriti käib see juhtivate akadeemiliste positsioonide kohta. Järgmise kahe aasta jooksul on kümnest üheksa akadeemilist lepingut tähtajatutd, mis tekitab stagneerumise ohu ja nii ongi vaja eraldi mehhanismi noorte võimaluste soodustamiseks.
3. ülikool peab garaneerima doktorantidele niisuguse stipendiumi, mis võimaldab neil täiskohaga töötada ülikooli juures doktoritöö kallal. Lisatöö võib olla seotud vaid erialase tööga.
4. meie kutsumine partneriks väikeste ülikoolide võrgustikesse.

Kalm Sutropile: Miks sa tahad palku tõsta, kuigi suurim palgatõus oli sinu juhitavas valdkonnas? Kust tuleb raha selle jaoks?

Sutrop vastas, et ülikooli akadeemiliste positisoonide palgad hakkavad kohati alla jääma nende pedagoogide palkadele, keda selles samas ülikoolis õpetatakse. Viie aasta jooksul tuleb liikuda selle eesmärgi poole ja raha ei tule ainult sisemistest reservidest või töö ümberkorraldamisest. Mõne töö või ruumi ümberkorraldamise arvelt võib küll kellegi palka tõsta, kuid see ei ole jätkusuutlik. Sutrop leiab, et raha tuleb hakata otsima sihipäraselt mujalt, väljast poolt ülikooli.

Sutrop Kalmule: Ülikoolidele on riigi poolt antud ülesanne rääkida läbi vastutusvaldkonnad. On mõned kohad, kus ülikoolil on ka ainuvastutus, näiteks juuraõpe. Mis sa arvad järgmisel perioodil, kui sind valitakse rektoriks, mis suunas võiks dubleerimise vähenemine kulgeda?

Mida saaks rektor teha, et Tartu ülikoolile rohkem raha tuleks: peaks Tallinna ülikoolile ja TTÜ-le ütlema, et võtke juuras juurde nii palju tudengeid kui suudate. Paljudel juhtudel ainult n-ö fiskaalpõhine lähenemine ei ole lihtsalt õige. Selle tõttu oli vastutusvaldkondade jagamine delegeeritud humanitaaria osas Tallinna ülikooliga, õiguse osas TTÜ-ga.

Rektorivalimistest

Rektori valimiskoosolek toimub TÜ aulas 30. märtsil algusega kell 12. Rektori valib valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning kõik ülikooli professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas.

Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest.

Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra. Kui rektor ei osutu valituks ja valimiste ajal on rektori ametikoht täitmata, määrab senat rektori kohusetäitja kuni üheks aastaks.