Ühe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid?
Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava
See, kellel on tugev identiteet, räägib ja-sõnumitega, keskendudes ühistele headele lahendustele. Tuntuim näide Martin Lutheri Kingi 63. aasta kõne ''Mul on unistus'', kus eitav sõnum on jaatusena esitatud. Selle asemel, et öelda: ''Meile ei meeldi diskrimineerimine ühiskonnas'', rõhutab ta inimesetevahelist ühisosa, kujutab maailma, kus kõigil on parem elada. Ohvripositsioonilt sõnumi esitamine on samas ka nõrgale positsioonile asumine.
Kumma sõnumiga on kuulajal kergem kaasa minna: kas sõnumiga, mis ütleb: ''Ära joo alkoholi!'' või sõnumiga, mis kutsub jooma poole vähem.
Nii saame teha ka argivestlustes. Kuidas mõjuvad laused: ''Ära tee!'', ''Sul ei ole õigus'', ''Mulle ei meeldi''? Ka efektiivse väitlusstrateegia leidmiseks tuleb vältida vastandumist. Lause ''mul on eriarvamus'' mõjub suhtlustõkkena ning surub vastaspoole kaitsepositsioonile. Mõttekas on lihtsalt enda sõnum rahulikult vestluspartneri sõnumile lisada, mitte raamistada seda vastandumisena. Selle asemel, et öelda: ''Ma ei arva nii nagu sina'', võib öelda, et ''Mul oli oluline kuulda sinu arvamust''.
Seega, kui tahad mõjutada, kasuta ei-sõnumi asemel jah-sõnumit, ülenda kuulajat ning keskendu ühisosale. Seega on pikas perspektiivis kasulikum näha inimestes koostööpartnereid ning neid sellisel viisil ka kohelda, mitte raisata energiat positsioonisõjale. Nii on lihtsam mõjutada ja enda sõnumile toetajaid leida.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa