Christopher Steele uuris ajukuvamise abil 36 muusikut.

Kõik olid pillimängu õppinud ligikaudu sama kaua. Pooled neist olid muusika õppimist alustanud enne 7. eluaastat, ülejäänud hiljem. Ajukuvamine näitas, et aju poolkerasid ühendav mõhnkeha töötas paremini neil, kes olid alustanud muusikaõpinguid varakult.

Neil, kes läksid muusikakooli hiljem, oli mõhnkeha sidusus umbes samasugune kui mittemuusikutest kontrollrühmal. On teada, et mõhnkeha kooskõlastab neid tegevusi, mis vajavad mõlema käe koostööd.

Steele sõnul kinnitasid tulemused seda, mida õpetajad kahtlustavad pikka aega – varane treening mõjutab aju ning lubab paremini pilli mängida. Umbes seitsmeaastaste laste mõhnkeha on kergesti mõjutatav ja loob hõlpsalt ühendusi teiste ajuosadega.

Steele rõhutas, et varased õpingud aitavad andekal lapsel areneda, kuid ei muuda ebamusikaalset last muusikas andekaks. Hilisemad õpinguid aga ei vähenda musitseerimisrõõmu. Heal pillimehel on lisaks täiuslikule mänguoskusele oma stiil ning ta naudib muusika esitamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.