Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.
Preemiad antakse välja silmapaistvatele teadlastele või uurimisrühmadele. Ettepaneku preemia määramiseks teevad ülikoolid ning teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, samuti Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
Antakse välja kaks elutööpreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Tänavu on esitatud:
Mihkel Kaljurand, Rein Küttner, Anne Luik, Tõnis Pehk, Enno Reinsalu, Peeter Saari, Enn Tõugu, Raivo Uibo, Gennadi Vainikko, Airi Värnik.
Aastapreemiad määratakse kaheksas teadusvaldkonnas ning ettepanekud on järgmised.
Täppisteadused
Kristjan Kannike Higgsi bosoni omaduste uurimise eest Standardmudelis ja uues füüsikas.
Ülle Kotta, kes uurib algebralisi meetodeid matemaatilises juhtimisteoorias.
Jaan Lellep, kes on tegelenud astmeliste plaatide ning koorikute analüüsi ja optimeerimisega.
Elmo Tempel kosmilises võrgustikus galaktiliste filamentide uurimise eest.
Keemia ja molekulaarbioloogia
Angela Ivask, kes uurib nano- ja biointeraktsioone molekulaar- ja rakutasandil.
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems, kes uurivad inimkonna geneetilise varieeruvuse olemust ja kujunemist.
Tanel Tenson ja Vasili Hauryiliuk antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide uurimise eest.
Tehnikateadused
Dan Bogdanov, Peeter Laud ja Jan Villemson, kelle uurimistöötulemusena jõuavad turvalised ühisarvutused teooriast praktikasse.
Marlon Gerardo Dumas Menjivar, kelle uurimisvaldkond on muu hulgas äriprotsesside andmekaeve teooria.
Jarek Kurnitski hoonete summaarse energiakasutuse dünaamilise simulatsiooni ja selle rakenduste eest.
Vahur Oja, kes uurib keemiatehnilisi arendusi põlevkivi säästvaks väärindamiseks.
Jaan Raik (kollektiivi juht), Gert Jervan, Artur Jutman ja Maksim Jenihhin, kes uurivad usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodeid ja arhitektuure.
Arstiteadus
Mati Pääsuke ja Helena Gapeyeva, kes teevad skeleti-lihassüsteemi gerontoloogilisi uuringuid: sarkopeenia diagnostikat, kehalise aktiivsuse ja osteoartoosiga seotud aspekte.
Ana Rebane mikroRNAde uurimise eest kroonilistes immuunsüsteemi haigustes.
Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser, kes uurivad kõhuõõnesisese rõhu tõusu ja seedetrakti puudulikkust intensiivravi haigetel.
Tambet Teesalu, kes töötab välja kullerpeptiidide sihtmärgistatud vähiraviks.
Margus Viigimaa arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilise innovatsiooni uurimise eest.
Geo- ja bioteadused
Urmas Lips, kes uurib erinevat mastaapi protsesside ahelat Läänemere kihistunud lahtede üldseisundi ja olekumustrite kujunemisel.
Henn Ojaveer bioinvasioonide uurimise eest mereökosüsteemides.
Jaak Truu mikroorganismide molekulaarökoloogia rakendamise uurimise eest keskkonnatehnoloogias ja globaalsetele muutustele kohanemisel.
Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska ja Triin Reitalu, kes on välja töötanud uudse perspektiivi õietolmu analüüsis, et uuenduslikult uurida mineviku kliima, inimese ja taimkatte seoseid.
Olev Vinn, kes uurib fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogiat ja biomineralisatsiooni.
Põllumajandusteadused
Aveliina Helm, kes uurib poollooduslike rohumaade ökoloogiat, majandamist ja taastamist põllumajandusmaastikes.
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster, kes uurivad häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsust boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel.
Anti Vasemägi molekulaarse ökoloogia alaste uuringute eest veeorganismide jätkusuutliku kalanduse kontekstis.
Sotsiaalteadused
Jaan Masso, kes uurib, kuidas mõjutab tööjõud ettevõtete innovaatilisust, konkurentsivõimet ja tootlikkust.
René Mõttus isiksuse omaduste ja nende reaaleluliste tagajärjede uurimise eest.
Lauri Mälksoo, kes uurib Venemaa käsitusi rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest.
Ringa Raudla, kes uurib, kuidas on majanduskriis mõjutanud Eesti ja teiste Euroopa riikide rahanduse arenguid ja väljakutseid kriiside ajal ja järel.
Tiia Vissak, kes uurib ettevõtete rahvusvahelistumise protsesse, selle tüpoloogiat ja mõjutegureid.
Humanitaarteadused
Andres Kurg, kelle teadustöö on hilisnõukogude kunstikultuuri uurimisest.
Rein Raud kultuuriteoreetiliste uurimuste eest.
Ahti-Veikko Pietarinen, kes teeb uurimusretki märkide maal analüüsides loogikat, vaimu ja tähendust.
Anti Selart, kes uurib Liivimaad 12.-16. sajandil ja tema kohta keskaja Euroopas.
Heiki Valk, kes uurib Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogiat, ühiskonda ja kultuuri ning kelle monograafia „Siksälä kalme“ väärib esiletõstmist.
Toimetaja: Marju Himma