Eestis on elektroonilised valimised olnud legaalselt siduvaks valimisviisiks alates 2005. aastast, kokku kaheksal korral, 2015. aasta riigikogu valimistel anti juba iga kolmas häält elektrooniliselt. Mõned erakonnad on pikaajaliselt kogunud rohkem e-hääli kui teised, eriti paistab silma Reformierakond – siit võibki tekkida küsimus, kas valimisviis ise on poliitiliselt kallutatud või seisneb taoline häälte jaotus milleski muus.

"Kriitika pärineb eelkõige Keskerakonna poliitikutelt ning lähikondlastelt ja viitab selgelt just poliitilisele kallutatusele parempoolsete erakondade nagu IRL ja Reformierakond suunas," ütleb Kerli Zirk.

Zirk uuris oma magistritöö raames kolme viimase riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, analüüsides e-valimiste mobiliseerimise võimekust ning valimisviisi vahetuse mehhanismi. Mobiliseerimine tähendab, et e-valimised on valimistele toonud uusi hääletajaid, kes varasemalt valimistel ei osalenud. Valimisviisi vahetus aga kujutab endast olukorda, kus need, kes ka varem osalesid hääletamisel, vahetasid lihtsalt viisi, kuidas seda teha ehk jaoskonnas hääletajad hakkasid e-hääletama.

Erakondlikust eelistusest on olulisem arvuti kasutamise oskus ja vanus

Mõistmaks, kas valimisviisi vahetus ning mobiliseerimine on erakonna spetsiifilised ehk poliitiliselt kallutatud või mitte, analüüsis Zirk nende mehhanismide seost valijate erakonnaeelistusega, ent statistiliselt olulisi seoseid ei esinenud.

"Erakondlik eelistus pole oluline ennustaja valimisviisi vahetuse osas. Statistiliselt olulise seose omandasid hoopis arvuti kasutamise oskus ja vanus," selgitas Zirk. "See tähendab, et pigem saame rääkida e-hääletajatele omastest sotsiaal-demograafilistest tunnustest kui erakondlikust eelistustest, mis lükkab ümber väited e-hääletuse poliitilisest kallutatusest."

Kolme viimase Riigikogu valimiste lõikes saab öelda, et parema arvutikasutamise oskusega ning noorematel valijatel on suurem tõenäosus vahetada valimisviisi kui kehvema arvutikasutamise oskusega ning vanematel inimestel, sest e-hääletavad pigem nooremad valijad kui vanemad. Sama kehtib ka mobiliseerimise puhul.

"Taolised tulemused on igati loogilised, tavaliselt vanemad inimesed juba osalevad valimistel, seega on neid keeruline ka mobiliseerida. Ent kasutades juba arvutit muudeks igapäevasteks toiminguteks, on ka e-valimiste kasuks otsustamine loomulik jätk," selgitas Zirk.

Kerli Zirgi magistritöö on täismahus loetav siit.

E-valimisi on varasemalt uurinud ka Mihkel Solvak ja Kristjan Vassil, kes samuti on e-hääletamise poliitilise kallutatuse ümber lükanud.