Eesti on selles osas teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmine (joonis 1). 29% Eesti elanikest arvab, et sisserändajad pigem võtavad töökohti ära, 40% arvab, et nad pigem loovad töökohti juurde ning 31% ei kaldu kummagi arvamuse suunas.

Joonis 1. Keskmiste rahvusvaheline võrdlus selles osas, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde (0 võtavad töökohti ära – 10 loovad uusi töökohti; ESS 2014)

Paljudes riikides peavad töötud sisserändajate mõju tööturule negatiivsemaks kui töötavad inimesed (joonis 2). Austrias, Saksamaal, Soomes, Prantsusmaal, Suurbritannias, Iirimaal, Ungaris, Leedus ja Hispaanias on töötute ja töötavate inimeste hinnangute vahel statistiliselt oluline erinevus, muude riikide osas võib öelda, et seal töötud ja töötavad inimesed omavahel ei erine hinnangutes sisserändajate mõjule tööturule. Portugalis, Rootsis ja Eestis on teiste riikidega võrreldes töötavad ja töötud inimesed kõige enam samal arvamusel.

Joonis 2. Töötavate ja töötute (muud grupid jäetud välja) arvamuste keskmiste rahvusvaheline võrdlus selles osas, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde (0 võtavad töökohti ära – 10 loovad uusi töökohti; ESS 2014)

Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Ave Roots ja nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.