Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: usaldus teiste suhtes toetab positiivset suhtumist sisserändesse ({{commentsTotal}})

Pagulased Mainzi laagris.
Pagulased Mainzi laagris. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Sarnaselt enamikele teistele Euroopa riikidele on teisi inimesi üldiselt heatahtlikeks ja usaldusväärseteks pidavad inimesed sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud, märgib Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.

Sotsiaalse integratsiooni teooria seostab suhtumist sisserändajatesse sotsiaalse usaldusega ehk sellega, kas inimene üldiselt peab teisi inimesi usaldusväärseteks või mitte. Hispaania sotsiaalteadlased Francisco Herreros ja Henar Criado väidavad, et kõrge sotsiaalse usalduse tase ei mõjuta ainult usaldust inimese endaga sarnase kultuurilise taustaga inimeste suhtes, vaid laieneb ka erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimestele.

Valmisolekut usaldada endast erineva kultuurilise taustaga inimesi suurendab see, kui inimene leiab, et mõistlik koostöö võõrastega on tema enda parimates huvides ning pole mõtet inimesi mitte usaldada, kuni nad pole ennast ebausaldusväärsest küljest näidanud.

Samas on teistest uuringutest selgunud, et inimesed, kes elavad etniliselt mitmekesistes piirkondades, kalduvad teisi inimesi üldiselt vähem usaldama. Sellisele tulemusele on jõutud nii Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia, Taani, Saksamaa kui ka Austraalia uuringutes. Sotsioloog Miller McPherson Arizona ülikoolist seletab seda niinimetatud homofiilia printsiibiga, mille kohaselt inimesed eelistavad suhelda ja koostööd teha endaga sarnaste inimestega.

Sellest tulenevalt on inimesed, kes elavad etniliselt ja/või kultuuriliselt mitmekesistes piirkondades, ühiskondlikult vähem aktiivsed ning usaldavad teisi inimesi vähem. Samas näiteks oma kodumaal sama seost testinud Hollandi sotsiaalteadlased Merove Gijsberts, Jochem Tolsma ja Tom van der Meer seal negatiivset seost etnilise mitmekesisuse ja sotsiaalse usalduse vahel ei leidnud.

Suurema osa Euroopa riikide puhul näitavad uuringud siiski, et pikas perspektiivis on sisserände suurenemine seotud sotsiaalse usalduse vähenemisega. Seejuures on Conrad Ziller Kölni ülikoolist näidanud, et sisserände negatiivne mõju sotsiaalsele usaldusele on eriti tugev majanduslanguse tingimustes.

Niisiis on seosed sotsiaalse usalduse ning sisserännet puudutavate hoiakute ja tagajärgede osas mitmetahulised ja väärivad lähemat uurimist ka Eesti kontekstis. Analüüsid kinnitavad, et ka Eestis kehtib muster, et inimesed, kes üldiselt arvavad, et teisi inimesi saab usaldada ja inimesed on üldiselt heatahtlikud ega ürita teisi ära kasutada, on sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud.

Täiendavad mudeldamised näitasid, et see, kui palju elab inimese hinnangul tema kodupiirkonnas teisest rahvusest või rassist inimesi, ei mõjuta Eestis statistiliselt oluliselt seda, kui usaldav on ta teiste inimeste suhtes. Seda võib tõenäoliselt seletada sellega, et Eestis elavad teise rahvuse esindajad on suuremas enamuses slaavi rahvaste esindajad, kes on eestlastele kultuuriliselt suhteliselt sarnased ning keda tajutakse vähemalt üksikisiku tasandil piisavalt sarnase ja usaldusväärsena.

Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik prognoosida, kas eestimaalased muutuksid vähem usaldavaks piirkondades, kus etniline mitmekesisus kasvaks nii eestlastest kui venelastest rahvuslikult ja religioosselt kuuluvuselt kui ka nahavärvilt erinevate sisserändajate arvelt.

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aata andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: