Näiteks ei mäleta uus põlvkond nõukogude aega ja on avatud ülemaailmsetele mõjudele. Selle tulemusena on nõukogude aja mõju inimeste igapäevastes väärtushinnangutes oma võimu kaotamas. Niinimetatud ''vabaduse lapsed'' on kasvanud maailmas, mida juhib globaliseerumine – nad peavad toime tulema laialt levinud tarbimiskultuuriga, ebakindlusega ja kiirelt muutuva tehnoloogiaga.

Kuna uus ühiskond sünnib vanast, tekib olukord, kus integratsioonipoliitika ei soosi postsotsialistlikust antiparadigmast loobumist, kuid see saavutatakse põlvkonna vahetumisega. Doktoritööst selgub, et põlvkonnavahetuse tõttu on postsotsialistlik antiparadigma juba hääbumas. Noored ei otsi õigustusi minevikust ja konstrueerivad oma minapilti mitmekesisemalt.

Doktoritöö raames läbi viidud uurimus keskendub võrdlevatele empiirilistele uuringutele ja teooriate arendamisele. See näitab, et tänapäev moodustub uutest ja vanadest elementidest ning nendevahelistest suhetest. Postsotsialistlik muutus ei toonud endaga kaasa mitte ainult mitmekesise minevikuvaate hääbumise, vaid ka suurenenud ebavõrdsuse. Doktoritöö uurib alternatiivseid minevikuvaateid, et välja selgitada, kuidas inimeste ajalootajud tänapäeva Eestis erinevad.

Francisco Martínezi doktoritöö ''Wasted Legacies? Material Culture in Contemporary Estonia / Kasutamata pärand? Materiaalne kultuur nüüdisaegses Eestis'' juhendajad olid professor Patrick Laviolette Tallinna ülikoolist ja vanemteadur Siobhan Kattago Tartu ülikoolist. Töö oponendid on Tartu Ülikooli vanemteadur Maria Mälksoo ja Londoni ülikooli kolledži professor Victor Buchli.

Töö avalik kaitsmine toimub teisipäeval, 24. mail algusega kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5) ja on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.